Miks eelistada avatud õpikeskkondi?

Ma tahaksin eelmise nädala kokkuvõtele lisaks tuua välja mõned põhjused, miks ma eelistan oma kursuste läbiviimisel sotsiaalse meedia vahendeid. Kõik need põhjused võib kokku võtta ühe märksõna alla: avatus.

Tasuta teenustena pakutavad keskkonnad. Enda kursustel üritan ma õpikeskkonna üles seada selliselt, et kasutan ainult tasuta teenustena pakutavaid keskkondi. Minu kursused on enamasti suunatud õpetajatele ning sellega tahan ma näidata, et vähese vaevaga võiks igaüks oma õppeasutuse poolt pakutavatest vahenditest sõltumata samasuguse õpikeskkonna üles seada. Just sel põhjusel eelistan ma kursuste puhul oma serverile paigaldatud WordPressi asemel WordPress.com majutusteenust. Ainsaks suletud erandiks, mida me aeg-ajalt kasutame on FlashMeeting videokonverentsivahend.

Avatud õpikeskkond ja avatud õppematerjalid. Ma leian, et avalik õppetegevus ja õppematerjalid töötavad reklaamina. Sel juhul näevad tulevased võimalikud magistrandid ja täienduskoolitustel osalejad juba ette, mis neid ees ootab, ning see lihtsustab otsuse langetamist. Mõnel juhul muidugi võib selline avalikkus ka vastupidiselt toimida: kui peamiseks huviks on saada ligipääs täienduskoolituse materjalidele, siis avatud keskkonna puhul kaob ju vajadus koolitusele registreerida ja selle eest tasuda. Avalikud kursused on ka õppejõududele kasulikuks eeskujuks oma kursuse läbiviimisel ja ülesannete väljamõtlemisel. Hea on teiste kogemusest näha, mis toimib ja mis mitte.

Avatud osavõtuga kursused. Ma olen jälginud teistes maades läbi viidud suuri avatud kursusi, kuhu iga huviline võib osalejaks registreeruda, ning proovinud sama ka meil Vikiülikooli juures käivitada. Paraku pole see idee Eestis seni veel kuigi hästi käima läinud. Paaril kursusel on meil olnud mitteametlikke osalejaid, kes aktiivselt kõigis kursuse tegemistes osalenud ning aidanud ka teistele kursuslastele tagasisidet anda. Ma leian, et Eesti õpetajad võiksid avatud kursustega julgemalt katsetada. Meie oludes pole ohtu, et kursusele registreeruvad sajad huvilised ning nendega suhtlemine põhjustab suurt lisatööd.

Advertisements

Kokkuvõte kodutöödest: sotsiaalse meedia eelised ja puudused

Mis on peamised sotsiaalse meedia eelised ja puudused õpikeskkonna vaatenurgast?

Osalejate ajaveebides oli välja toodud terve rida sotsiaalse meedia eeliseid ja puuduseid. Siinkohal tekib mul kohe küsimus, kui palju sellest on kirjandusele baseeruv ja kui palju oma kogemustel?  Sellest hoolimata püüdsin kuidagi klassifitseerida teie poolt välja toodud sotsiaalse meedia miinused ja plussid ning teha väike kvantitatiivne analüüs.

Kõigepealt eelistest. Alljärgnev märksõna pilv püüab kokku võtta teie poolt välja toodud sotsiaalse meedia eelised. Tegemist ei ole väga täpsete märksõna suhetega, aga illustreerivaks ülevaateks vast piisav. Allpool leiab ka seletusi, mida konkreetsete märksõnade alla kokku on pandud.

 

  • paljusus – vahendite rohkus, integratsioon
  • interaktsioon – seotus teiste kasutajatega
  • õpetamismeetodid ehk siis õpetamisega kuidagi seotud eelised – uus ja huvitav, inspiratsiooniallikas, parandab õpetamise kvaliteeti ja protsessi, võimalus uuteks õpetamismetoodikateks, meedia vahendite integreerimine eri õppeainetega
  • anonüümsus – kasutaja võimalus jääda tundmatuks
  • süsteemsus – info süsteemipärane esitamine
  • suhted – võimalus luua suhteid
  • mitmefunktsionaalsus – mitmekülgsus, eksperimenteerimisvõimalus
  • mitteformaalsed –  ei ole seotud formaalse haridusega
  • avatus – avalik, ruumi piirangu puudus
  • personaalsus – kasutaja aktiivne, sisu loomine, kontroll, aktiivne suhtlus, personaalne lähenemine
  • tuttav – oskus juba kasutada
  • kättesaadavus – vabavara, brauseri põhine, lihtne ja kiire, operatiivne ja paindlik
  • pädevuspõhine – pädevusi arendav, näiteks kommunikatsiooni, loovust, koostööd, iseõppimist, kriitilist mõtlemist, vastutust veebikeskkonna kasutamise suhtes, reflekteerimist, kogukondlikku õppimist
  • ökonoomne – tasuta või väiksemad kulud

Lisaks eelnevale mainiti veel: julgus välja öelda negatiivseid asju, meedia auditooriumi abstraktsus, järjepidev kontoga tegelemine ja palju muud põnevat.
Aga ikka on nii, et kellele eelis, see teisele puudus. Puuduste märksõna pilv näeb välja selline:

Märksõnade seletusi:

  • mittekompleksed – peab kasutama mitut vahendit, vahendite paljusus
  • turvalisus/privaatsus – ei ole turvaline, privaatsus puudub
  • adekvaatsus – info õigsus
  • autoriõigus – kasutusel materjali, millele ei viidata korrektselt
  • keele kasutus – lodev ja vigadega keele kasutus,
  • infotulv – kontrollimatu infolevi, info üleküllus
  • kasutajakontod – liiga palju kasutajakontosid
  • ebavõrdsus – ebavõrdne sotsiaalse meedia vahendite kasutusoskus
  • veebiviisakus – ebaviisakas suhtlus
  • avalikkus – avatud keskkonnad
  • aktiivsus, iseseisvus
  • aeganõudev – aeg vahendi õppimisele

Lisaks eelpool öeldule toodi välja veel hindamisega seotud puudused, keskendumisraskused infomüra tõttu, reaalsed inimsuhted tagaplaanil, igal ühel omad keskkonnad jpm.

Nagu näha on nii terve rida eeliseid kui ka puuduseid, aga eks siinkohal peab igaüks ise otsustama, kas konkreetne eelis/puudus on soodustavaks või takistavaks teguriks.

Kokkuvõte kodutöödest: sotsiaalse meedia roll õpikeskkonnas

Kolmandal nädalal väljakuulutatud teema pakkus nii mõnegi huvitava postituse ning mitmeid küsimusi ning väljakutseid, millel tasuks ehk kauemgi peatuda.

Lisaks leidsin hulgaliselt huvitavaid ja asjalikke definitsioone sotsiaalse meedia kohta (vt. näiteks Elyna, Maarja, Kersti postitused) ning mõtlemapanevaid ütlusi, millest osa tasuks siingi välja tuua. Siinkohal tahan rõhutada, et tegemist on minu interpretatsiooni ja minul tekkinud mõtetega, mis ei pruugi ühtida ei Hansu ega kursusel osalejatega.

Niisiis…
… jäi mulle silma Argo öeldud mõte, et “Sotsiaalne meedia õppetöös peaks olema sama, mida kasutame igapäevaselt oma elu osana”. Sellega seoses meenus mulle kohe paari aasta tagune diskussioon meie keskuses, kus probleemiks oli õpikeskkonna erinevate funktsionaalsuste terminid s.t. kas õpikeskkonnana kasutatavatel vahenditel peaks olema pedagoogiline keel ja terminid. Näiteks “üles laadima” asemel paneme “esita kodutöö”. Nii mõnestki eelmisest kodutööst jäi silma, et näiteks IVA oma spetsiifilise sõnavaraga tekitab kasutajates segadust.

Siinkohal tekib küsimus, kas meil tõesti on selle jaoks vajadus? Õppeasutusest lahkudes seisame ikkagi vastamisi teise terminoloogiaga. On ju erinevate õppeasutuste roll ikkagi valmistada indiviidi ette elus edukalt toime tulema. Kasutades samu vahendeid oma õpiprotsessi toetamiseks, mida kasutame ka igapäevaelus vabal ajal või tööga seoses, võimaldab see meil end eluks ette valmistada. Praegu on haridussüsteem ikkagi suures osas üles ehitatud selliselt, et õppimine on üks asi ja töötamine teine s.t. kuidas me õpime ja töötame on kaks täiesti erinevat tegevust. Kas ikka on?

Teisalt Juri postitusest “Sotsiaalne meedia oma iseloomust eeldab sisu loomist ja jagamist teiste isikutega, samal ajal soodustades ja stimuleerides ka nendevahelist suhtlemist. Õppimise kontekstis see tähendab liikumist õppijakesksuse poole ning õppija rolli aktiivsemaks muutumist”. Minu jaoks on see vast üks kõige olulisem aspekt, mida tehnoloogia areng on endaga kaasa toonud ning mis ehk ükskord jõuab ka haridusse: õppija võimalus võtta kontroll ja samas ka vastutus oma tegude eest, võimalus luua ise enda jaoks vajalikke interaktsioone, toota sisu, avada suhtluskanaleid…

Lisaks sellele meeldis mulle ka Juri teine mõte: “sots. meedia vahenditest koosnev õpikeskkond toetaks õpetava ala, mitte niipalju vahendi enda õppimist”. Sama kehtib muidugi ka õpihaldussüsteemide kohta. Projektis, millega ma hetkel seotud olen, tekkis küsimus: kumb on ikkagi lihtsam õppija jaoks – teha endale selgeks Moodle või 2-3 sotsiaalse meedia vahendit?

Veel üks väljakutse, mis kõlama jäi: “kasutame sotsiaalset meediat siis, kui tekib vajadus”. Olen väljaöelduga teatud mõttes nõus, aga siinkohal tekib väike dilemma. Kui mul puudub igasugune ülevaade, mida üldse sotsiaalse meediaga teha saab, siis ma ei oskagi midagi tahta ega millestki puudust tunda. Teadmata, millest me räägime, ei oska me ka tajuda antud asjade lubavusi ja nende kasutamise “tulu” enese jaoks…

Lisaks eelpool nimetatud ajaveebidele soovitan soojalt pilk heita ka näiteks Nele mõtetele sotsiaalsest meediast kui õpikeskkonnast…

Julia ajaveebist leidsin küllaltki julge ütluse: “We don’t have a choice on whether we DO social media, the question is how well we DO it” (Erik Qualman). Ühesõnaga, küsimus ei ole enam selles, kas me hakkame sotsiaalset meediat kasutama või mitte, vaid kuidas leida see vajalik enda jaoks ning enda koht selles uudses maailmas? Osalejate ajaveebe lugedes jäi küll mulje, et enamus teist näeb sotsiaalses meedias potentsiaali olla osake õpikeskkonnast.

Suur aitäh panustamast!

Neljas nädal (11.10-17.10): vahenädal

See nädal on nö vahenädal, mis on mõeldud neile, kel muu eluga on olnud väga kiire ning ei ole jõudnud õigeks ajaks oma koduseid töid esitada. See tähendab seda, et sellel nädalal uusi ülesandeid ei tule. Vaadake üle, mis tööd on tegemata ning ootame tegemata töid hiljemalt selle nädala lõpuks.

Kuna meil uusi ülesandeid sellel nädalal ei ole, siis on ehk aeg vaadata tagasi toimunule ja mõtiskleda, mida need nädalad endaga kaasa on toonud just uute teadmiste vaatenurgast.

Lisaks soovitame soojalt:

  • heita pilk oma õpilepingutele, võrrelda tegelikku olukorda ja kirjapandut ning vajadusel seda täiendada/muuta.
  • võtta ette mõni inglise keelne artikkel eelmiste nädalate lisalugemiste alt.
  • külastada teiste osalejate ajaveebe ning kas jätkata juba alanud diskussioone või alustada uusi.

Kõike kaunist!

Ülevaade õpilepingutest

Pärast pikka konverentsinädalat Barcelonas, oleme jõudnud nii kaugele, et teha kokkuvõte olemasolevatest õpilepingutest.

Alustuseks peab tõdema, et õpilepingud andsid meile küllaltki hea ülevaate sellest, mida sellelt kursuselt oodatakse, mis on antud kursuse teema juures osalejatele oluline ning millistest teemadest soovitakse rohkem teada saada. Kõlama jäi õpivõrgustikega seotu, nagu näiteks, kuidas saavutada õpivõrgustiku edukas toimimine. Siinkohal pean hoiatama, et imevalemeid ja retsepte õpivõrgustike loomiseks ja edukaks toimimiseks meil anda ei ole. Iga võrgustik on omamoodi ning võrgustike toimimine sõltub eelkõige võrgustikes osalejatest. Väga meeldiv on tõdeda, et meie kursusel hakkab juba üsna aktiivne suhtlus vedu võtma, mis on üks oluline näitaja võrgustiku elujõulisusest.

On meeldiv tõdeda, et üsna suur osa osalejatest on üritanud õpilepingusse midagi kirja panna ja üsnagi edukalt. Kuigi, õpilepingutest peegeldub ka see fakt, kas leping on tehtud tegemise pärast või on tõesti aeg maha võetud ja püütud endaga dialoogi pidada: miks ma siin kursusel olen ja mida ma siit endaga kaasa soovin võtta. Siinkohal soovitan pilk heita näiteks Elyna, Kersti, Maarja ja Nele õpilepingutele (on veel teisigi asjalikke lepinguid).

Suurem osa õpilepinguid iseloomustabki nende üldsõnalisus. Näiteks tüüpiliseks ressursiks on arvuti ja internet. Arvuti ja internet on tänapäeval sama tähtsad, kui kraanivesi ning seetõttu arvan, et rääkida arvutist kui ressursist konkreetse õpieesmärgi saavutamiseks on liiga üldine ja ei anna enam selget pilti. Arvutiga annab ära teha miljon asja, aga tähtis on ju just see, et mis programme, teenuseid, vahendeid kasutatakse, kuidas neid omavahel seotakse jne. Rohkem peaks vast tähelepanu pöörama, et missugused on need vahendite lubavused, mida nähakse teatud tegevuste toetamiseks ning miks just need vahendid on olulised antud situatsioonis.

Vaadates õpilepingute eesmärke, hakkas silma püüd leida seoseid igapäeva töö ja kursusel plaanitud teadmiste omandamise vahel. Tegelikult  üks peamiseid õpilepingu eesmärke ongi oskus seostada oma õpinguid teiste tegevustega (magistritöö, õpetamine, jne.) ja vaadata kaugemasse tulevikku ning analüüsida oma arengut ja õppimisvajadusi.

Üllatav oli fakt, et enamusel kursusel osalejatest on üsna sarnased strateegiad (osalen aktiivselt kontaktpäevadel, teen kõik vajalikud ülesanded, õpin teistelt osalejatelt jne.), kuidas oma erinevaid eesmärke saavutada. See on üks hea näide koostatud õpilepingute üldsõnalisusest.

Samas, näha teisi osalejaid kui ressurssi oma eesmärkide saavutamiseks on väga hea näitaja s.t. et mitte õppejõud ei ole enam teadmiste edastamise keskpunktis vaid õppijad ise moodustavad teadmiste kogumi.

Kokkuvõtteks võib öelda, et oma “õpiprojekti” kirjapanek ja selle osade defineerimine nõuab aega ja praktiseerimist. Lahti mõtestada oma eesmärke ning nende põhjal hindamiskriteeriumite valimine tundub olevat kõige keerulisem. Üsna tihti on hindamiskriteeriumina välja toodud hea enesetunne, enda intuitsioon kui eesmärkide saavutamist tõendavad kriteeriumid. Kui leping on kirja pandud vaid endale, siis miks mitte, aga väljastpoolt seisjale on selliste kriteeriumite mõõtmine võimatu. Mõõdetavuse aspekt hindamiskriteeriumite juures tundub olevat kõige keerulisem. Kuidas ma ikkagi mõõdan seda, mida olen tahtnud saavutada…

Kuna õpileping on pidevalt arenev dokument, mida aeg-ajalt analüüsitakse ja täiendatakse vastavalt õpiprotsessile, siis esimese visandina on koostatud õpilepingud paljulubavad…Teeme kursuse lõpus tagasivaate õpilepingutele ja eks siis ole näha selgemini ka iga osaleja areng…

Kolmas nädal (4.10 – 10.10): ülesanded

Sellel nädalal arutleme, mis võimalusi pakuvad sotsiaalse meedia vahendid õpikeskkondade loomiseks.

1. Baseerudes oma eelmisel nädalal defineeritud õpikeskkonna definitsioonile mõtiskle sotsiaalse meedia vahendi(te) üle kui potentsiaalse õpikeskkonna võimalik(ud) koostisosa(d). Millised on sotsiaalse meedia eelised õpihaldussüsteemide ees ning millised on sinu arvates peamised probleemid nii õppija kui ka õpetaja/õppejõu vaatenurgast?

Juhul, kui sinu arusaam õpikeskkonnast on muutunud tänu eelmisel nädalal postitatud definitsioonidele ja arutelule, siis selle nädala ülesannete tegemisel võta aluseks oma uus arusaam õpikeskkonnast.

Postita oma mõtisklused isiklikku ajaveebi.

2. Vaata ringi kursusekaaslaste ajaveebides ning avalda oma arvamust antud teema kohta kommentaaridena.

Juhul, kui sul on mõni huvitav näide, kuidas sotsiaalse meedia vahendeid saaks kasutada õpikeskkonna loomisel ning sa arvad, et ka teised võiks sellest ideid saada, postita ka see oma isiklikku ajaveebi (ei ole kohustuslik).

Lugemismaterjali selle nädala teema kohta leiab kursuse lehelt Vikiülikoolis.

Ilusat ja töökat nädalat!

Õpihaldussüsteemide nädala kokkuvõte

Iga nädala lõpus proovime teha kokkuvõtte sellest, mida te möödunud nädalal kirjutasite. Sel korral oli nädala teemaks õpihaldussüsteemid.

Esimese üleandena pidite defineerime enda jaoks õpikeskkonna. Osa teist vaatas õpikeskkonda pigem tehnilise vahendina (Ingrid, Argo, Julia G.), teised jälle laiemalt (Urve, Elyna, Maarja).

Teiseks ülesandeks oli analüüsida ühte õpihaldussüsteemi nii õppija kui ka õpetaja seisukohast. Tehtud analüüside hulgast tahaks ma esile tõsta Kersti ja Urve postitused, mis analüüsisid Moodle keskkonda. Peale Moodle tutvusite te veel IVA (Elyna, Ilja) ja VIKO (Argo, Siret, Julia G.) keskkondadega. Paar analüüsi puudutas ka selliseid keskkondi, mida päris õpihaldusüsteemideks pidada ei saa (Elgg, Miksike, Google rakendused).

Sellisel kursusel on peale ülesannete vastuste oodatud ka muud kursuse teemaga seotud postitused. Üheks selliseks postituseks on Ingridi poolt koostatud ideekaart, mis aitab õpetajal sobivat õpikeskkonda valida. Ma arvan, et me võiks üheskoos seda ideekaarti täiendada ning sedasi õpetajatele kasuliku abivahendi välja arendada.

Mul on hea meel ka selle üle, et mitmed teist on aktiivselt kursusekaaslaste ajaveebe jälginud ning kommenteerinud. Värskeid kommentaare saate jälgida kursuse avalehel EduFeedr keskkonnas.

Natuke jäi mulle silma ka see, et mitte keegi teist ei viidanud oma postituses ühelegi võõrkeelsele artiklile, mida oleksite lugenud. Meie arutelu ei jõudnud õpihaldussüsteemide puuduste koha pealt päris nii kaugele, kui ma lootsin. Soovitan neist puudustest ülevaate saamiseks lugeda George Siemensi artiklit “Learning Management Systems: The wrong place to start learning“. Ilmselt oskate neid puudusi paremini välja tuua pärast sotsiaalse meedia vahenditega tutvumist.