Õpikeskkondadega seotud tehnoloogiad ja standardiseerimine

Hans Põldoja

Neljas teema annab ülevaate õpikeskkondadega seotud standarditest ja tehnoloogiatest ning nendel põhinevatest tarkvararakendustest. Kõigepealt tutvustame mõningaid tehnoloogiaid, millel põhinevad tänapäevased avatud ja hajutatud Veeb 2.0 keskkonnad. Seejärel anname lühiülevaate õpikeskkondadega seotud õpitehnoloogia spetsifikatsioonidest ja standarditest.

E-õppes kasutatavad Veeb 2.0 tehnoloogiad

E-õppe liikumisega õpihaldusüsteemidest Veeb 2.0 vahenditesse muutuvad kasutajate jaoks oluliseks mitmed tänapäevased veebitehnoloogiad:

  • uudistevoo tehnoloogiad RSS ja Atom
  • vookogud
  • folksonoomia, märksõnad ja märksõnapilved
  • ühisjärjehoidjad
  • mikroblogid
  • vidinad ja vistutamine
  • ühekordne sisselogimine ja OpenID

RSS ja Atom on kaks suhteliselt sarnast tehnoloogiat, mida kasutatakse veebilehe (näiteks ajaveeb või uudisteportaal) uuenduste edastamiseks. Tuntud ajaveebikeskkondadest kasutab Blogger vaikimisi Atom tehnoloogiat ning WordPress RSS tehnoloogiat.

RSS ja Atomi voogude jälgimiseks on loodud spetsiaalsed programmid ja veebikeskkonnad, mida nimetatakse RSS lugejateks e. vookogudeks. Üks tuntumaid selliseid keskkondi oli Google Reader, mis töötas aastatel 2005–2013. Pärast selle keskkonna sulgemist Google’i poolt on üheks populaarsemaks vookoguks tõusnud Feedly. Feedly keskkonda saab kasutada otse veebibrauseris või installeerida klientprogrammi Windowsi, Maci, Androidi või iOS jaoks. Ülevaade sobivatest klientprogrammidest on Feedly App Center lehel. Kui Feedly puhul on tegemist personaalse vahendiga, siis osa RSS lugejaid võimaldavad luua jagatud vaate, mida saab kasutada kursusel RSS voogude ühiseks jagamiseks. Selliseks RSS lugejaks on näiteks Netvibes.

Kasutajate poolt valitavad märksõnad on alternatiiviks põhjalikele metaandmete standarditele, mida näiteks õpiobjektide kirjeldamisel kasutatakse. Õpikeskkondade puhul on tüüpiline näide märksõnade kasutamisest kursuse märksõna, mida kasutatakse kursusega seotud materjalide kirjeldamiseks erinevates Veeb 2.0 keskkondades. Sellist kasutajate poolt vabalt valitud märksõnade kasutamist nimetatakse folksonoomiaks. Folksonoomia puhul eristatakse kitsast ja laia folksonoomiat. Sellest räägib Thomas Vander Wali blogipostitus “Explaining and Showing Broad and Narrow Folksonomies“.

Üheks tarkvara liigiks, mis põhineb kasutajate poolt valitud märksõnadel, on ühisjärjehoidjad (ingl. k. social bookmarking sites). Sellistest keskkondadest tuntuimaks võib pidada Delicious ja Diigo keskkondi. Avatud õpikeskkonnas toimuval kursusel saab ühisjärjehoidjat kasutada linkide jagamiseks. Kõik kursuslased kasutavad lingi lisamisel sama märksõna ning kõigi poolt lisatud lingid on nähtaval ühel aadressil. Paljud ühisjärjehoidjad (ja teised märksõnu kasutavad keskkonnad) võimaldavad ka iga märksõna kohta RSS voogu tellida. Lisaks jagamiseks mõeldud ühisjärjehoidjatele on ka privaatseid vahendeid veebisisu kogumiseks, näiteks Pocket ja Evernote.

Viimastel aastatel on ajaveebide kõrval järjest enam hakatud kasutama mikroblogisid, mille kaudu saab edastada lühikesi sõnumeid ja jagada linke. Mikroblogide eelis ajaveebide ees on postitusele kuluv väike aeg, samas ei võimalda need põhjalikumat reflektsiooni ega arutelusid. Sellistest keskkondadest on tuntuim Twitter. Sarnaselt ühisjärjehoidjatele võimaldab Twitter samateemalised postitused ehk “säutsud” märksõna abil kokku koguda. Twitteris kirjutatakse märksõna ette trellid (näiteks #opikeskkonnad). Teiseks sagedamini kasutatavaks erisümboliks on @, mis lisatakse kasutajanime ette, kellele midagi kirjutatakse (näiteks @hanspoldoja).

Eesti kursustel pole Twitteri kasutamine kursustel meil kordagi aktiivselt käivitunud, kuid suurtel rahvusvahelistel avatud kursustel on see üheks peamiseks suhtluskanaliks. Twitteri postitusi oskab omakorda ära kasutada hulk erinevaid veebikeskkondi. Üheks huvitavaks näiteks on Paper.li, mis koostab kindla märksõnaga Twitteri postituste kohta iga päev uue “ajalehe”.

Üheks huvitavaks veebirakenduseks on IFTTT, mis võimaldab “programmeerida” automaatseid tegevusi veeb 2.0 keskkondade vahel. Näiteks on võimalik programmeerida tegevus, kus õppija ajaveebipostituse avaldamise peale salvestatakse sellest automaatselt koopia õpetaja Evernote märkmikusse. Kokku toetab IFTTT üle 100 erineva keskkonna.

Veeb 2.0 vahenditel põhinevates õpikeskkondades kasutatakse sageli vistutamist (ingl. k. embedding). See tähendab veebisaidi poolt pakutava interaktiivse komponendi kuvamist teise veebilehe sees (näiteks YouTube videod).

Vistutamisega natuke sarnane lahendus on widgetid (eesti keeles oleme me neid vidinateks nimetanud). Eesti õpetajatele tuttavatest keskkondadest on widgetid kasutusel näiteks Koolielu portaalis, kus kasutaja saab nende abil oma personaalse töölaua ja kasutajaprofiili kujundada. Samuti võimaldab WordPress lisada ajaveebi kujundusteemale erineva sisuga widgeteid, mis võivad kuvada viimaseid kommentaare, teiste ajaveebide RSS postitusi, Twitteri säutse, Flickr fotosid vms. Mõlemal juhul on widgetite valik keskkonnas kohe olemas ning kasutaja saab valida omale sobivad widgetid ning seadistada neis kuvatava info.

WordPress vidinad

Viimase hajutatud õpikeskkondade seisukohalt olulise tehnoloogiana võib välja tuua ühekordse sisselogimise (SSO, single sign-on) rakendused. Selle näiteks on OpenID, Facebook Login ja Windows Live ID. Ühekordse sisselogimise teenuse kasutamine võimaldab vähendada suure hulga erinevate kasutajakontode probleemi. Eesti hariduse infosüsteemide jaoks on EENeti poolt arendatud ühekordse sisselogimise süsteem TAAT.

Õpikeskkondadega seotud õpitehnoloogia standardid

Lisaks erinevatele Veeb 2.0 tehnoloogiatele on terve rida e-õppe spetsiifilisi tehnoloogiaid. Neid nimetatakse üldiselt õpitehnoloogia standarditeks. Õpitehnoloogia standardite eesmärgiks on tagada see, et erinevad õppetöös kasutatavad keskkonnad oleksid võimelised omavahel kindlal kujul infot vahetama. Suur osa õpitehnoloogia standarditest on seotud eelkõige digitaalsete õppematerjalide koostamise, levitamise ja esitamisega. Nende standarditega tutvume kevadsemestril toimuval digitaalsete õppematerjalide kursusel. Selles teemas mainime neid standardeid, mis õpikeskkondade kursuse teemadega kokku lähevad. Õpitehnoloogia standardite näol on tegemist keeruliste tehniliste dokumentidega, mille esmaseks sihtgrupiks on tarkvaraarendajad. Haridustehnoloogidena peaksite te omama ülevaadet sellest, millised standardid on olemas ning õpihaldussüsteemi ja muid vahendeid valides pöörama tähelepanu sellele, milliseid standardeid see vahend toetab.

Õpitehnoloogia standarditest rääkides kasutatakse enamasti üldmõistet “standardid”, kuid täpsemalt eristatakse omakorda standardeid ja spetsifikatsioone. Spetsifikatsioon on standardimisprotsessi vaheetapp, suur osa tehnilisi dokumente jõuabki ainult spetsifikatsiooni staatusesse, kuid ei saa ühegi rahvusvahelise standardimisorganisatsiooni (näiteks IEEE) poolt kinnitatud standardiks. Spetsifikatsiooni standardiks saamine on pikk protsess, mis eeldab spetsifikatsiooni toetavate rakenduste väljatöötamist jne.

Kõige olulisemaks õpitehnoloogia standardiks, mida paljud tuntumad õpihaldussüsteemid toetavad, on SCORM. See võimaldab SCORM formaati toetavate autorvahendite abil tehtud õppematerjale sisupaketina õppehaldussüsteemi laadida, seal lahti pakkida ning kindlas järjekorras õppijatele esitada. Uuemaks spetsifikatsiooniks, mis sarnaselt SCORM’ile võimaldab õppematerjalide sisupakette õpihaldussüsteemis esitada, on IMS Common Cartridge. Seda toetavad hetkel vaid osad õpihaldussüsteemid, Moodle lisas Common Cartridge impordi versioonis 2.2 ja ekspordi versioonis 2.3.

Õpitehnoloogia standardite toe puhul saab eristada ka seda, millises ulatuses õpihaldussüsteem standardeid toetab. Näiteks on võimalik, et õpihaldussüsteemi saab standardses formaadis sisu importida, kuid kursuste või muude andmete eksport pole võimalik. Eesti e-Ülikooli konsortsiumisse kuuluvad kõrgkoolid kasutasid aastaid WebCT (hiljem Blackboard) keskkonda, millest 2011. aasta lõpus Moodle’i kasuks loobuti. Paraku ei võimalda WebCT ilma spetsiaalse lisamoodulita kursuste sisu eksportida ning Moodle’i keskkonda üle kolimisel tuli kursused nullist üles ehitada. Mõnede õpihaldussüsteemide jaoks on konverteerimisvahendid, mis võimaldavad muuta ühest keskkonnast eksporditud kursuse teise keskkonna jaoks sobivasse formaati (näiteks ConversionThingy).

Õpihaldussüsteemi valikul peaks olema üheks argumendiks see, millisel määral on võimalik kursuseid hiljem teise õpihaldussüsteemi üle kanda. Näiteks Moodle’i puhul on eraldi eksport-import formaadid kasutajate, hinnete, sõnastiku, küsimuste ning terve kursuse jaoks.

Learning Tools Interoperability (LTI) on uus spetsifikatsioon, mis võimaldab siduda õpihaldussüsteemiga väliseid vahendeid. Välise vahendi sidumiseks õpihaldussüsteemiga on vaja sisestada vahendi aadress (URL), kasutajatunnus (Consumer Key) ning jagatud parool (Shared Secret). Õpihaldussüsteemidest pakuvad LTI tuge näiteks Moodle, Canvas, Eliademy, Schoology ja Haiku Learning. Välistest vahenditest pakuvad LTI tuge näiteks WordPress, Elgg, Khan Academy, Wikipedia, Voicethread jpt veeb 2.0 vahendid. LTI tugi võimaldab kasutada väliseid vahendeid otse õpihaldussüsteemi sees ning salvestada info õppija tegevuse kohta. Learning Tools Interoperability spetsifikatsiooni arendamisega tegeleb IMS Global Learning Consortium ning sellest alates 2010 aastast ilmunud mitu erinevat versiooni (LTO 1.0, LTI 1.1, LTI 2.0 mustand). IMS konsortsiumi kodulehel on ametlik kataloog LTI toega rakendustest. Lisaks sellele pakub valikut LTI toega vahendeid EduAppCenter. Lühitutvustus LTI võimaluste kohta on alljärgnevas videos.

Teiseks uueks e-õppe spetsifikatsiooniks on Experience API (xAPI, varasemalt tuntud kui Tin Can API). Experience API puhul on põhirõhk õpianalüütikal, see tähendab õpitegevuste salvestamisel. Õppija poolt sooritatud tegevuste info salvestatakse eraldiseisvas või õpihaldusüsteemi juurde kuuluvas Learning Records Store’s kujul nimisõna-verb-objekt (Näiteks “Mati Maasikas esitas Kodutöö 3”). Lihtsamal kujul võimaldab õppija tegevusi salvestada ka SCORM, kuid Experience API pakub selleks hoopis laiemaid võimalusi (näiteks väljapool õpihaldussüsteemi toimunud tegevused). xAPI rakendamisvõimaluste kohta on TLÜ haridustehnoloogia magistriõppes kaitstud ka üks magistritöö — Tuuli Perolainen (2015), “Õpianalüütika lahendused töökohal õppes” (PDF).

Creative Commons License
Õpikeskkondadega seotud tehnoloogiad ja standardiseerimine by Hans Põldoja is licensed under a Creative Commons Attribution-ShareAlike 3.0 Estonia License.

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s