Neljas teema: 1:1 arvutikasutus ja õpikeskkondade arengusuunad

Meie kursuse neljas teema keskendub 1:1 arvutikasutusele ning õpikeskkondade arengusuundadele. 1:1 arvutikasutus seostub selliste mõistetega nagu personaalsed mobiilseadmed, äpid, VOSK/BYOD, jne. Personaalsete digiseadmete kasutamisele tuginev digipööre on üheks viiest strateegilisest eesmärgist Eesti elukestva õppe strateegias 2020 (PDF). Lisaks 1:1 arvutikasutusele ja mobiilseadmete kasutamisele õppetöös pakun ma selle teema all õpikeskkondade mõningaid arengusuundi (liitreaalsus, digitaalsed õpimärgid) tutvustavad artiklid.

Islam, M. S., & Grönlund, Å. (2016). An international literature review of 1:1 computing in schools. Journal of Educational Change, 17(2), 191–222. http://doi.org/10.1007/s10833-016-9271-y

Kearney, M., Schuck, S., Burden, K., & Aubusson, P. (2012). Viewing mobile learning from a pedagogical perspective. Research in Learning Technology, 20, 7–17. http://doi.org/10.3402/rlt.v20i0/14406

Bower, M., Howe, C., McCredie, N., Robinson, A., & Grover, D. (2014). Augmented Reality in education – cases, places and potentials. Educational Media International, 51(1), 1–15. http://doi.org/10.1080/09523987.2014.889400

Jovanovic, J., & Devedzic, V. (2015). Open Badges: Novel Means to Motivate, Scaffold and Recognize Learning. Technology, Knowledge and Learning, 20(1), 115–122. http://doi.org/10.1007/s10758-014-9232-6

Palju kogemusi nutiseadmete rakendamisest õppetöös liigub õpetajate ajaveebide ja kodulehekülgede kaudu. Toon siin välja mõned lingid Eestist:

Teie ülesanne koosneb taas teoreetilisest ja praktilisest poolest. Teoreetiliseks pooleks on tutvuda ühe nutiseadmete õppetöös kasutamist või õpikeskkondade tulevikusuundi käsitleva artikliga. Praktiliseks pooleks on blogipostitus, milles:

  • arutlete artikli lugemisel tekkinud mõtete üle;
  • kirjeldate, kuidas kasutate praegu mobiilseadmeid oma õppetöös ja/või personaalses õppimises;
  • tutvustate ühte nutirakendust või ideed nutiseadmete kasutamiseks õppetöös teie õppeaines või teid huvitavas õppimise kontakstis.

Tegemist on selle kursuse neljanda ja viimase blogimisülesandega. Kuna me otsustasime eelmisel korral teha ühe nädala pausi, siis jätan selle ülesande tähtaja vaba nädalavahetuse peale — palun tehke oma postitused  pühapäevaks 13. novembriks. Seejärel jääb veel piisavalt aega kursusekaaslaste postitustega tutvumiseks ja aruteludeks.

Kolmas teema: hajutatud arhitektuuriga ja personaalsed õpikeskkonnad

Teise teema lugemismaterjalid viitasid õpihaldussüsteemide puudustele. Üheks lahenduseks nende puuduste vastu on Veeb 2.0 vahenditel põhinevad personaalsed õpikeskkonnad. Pakun selle teema kohta valiku artikleid, millest peaksite tutvuma vähemalt ühega.

Downes, S. (2005, oktoober). E-learning 2.0. eLearn Magazine. Loetud aadressil http://elearnmag.acm.org/featured.cfm?aid=1104968

Dalsgaard, C. (2006). Social software: E-learning beyond learning management systems. European Journal of Open, Distance, and E-Learning, 9(2), 1–7. [PDF]

McLoughlin, C. & Lee, M. J.W. (2007). Social software and participatory learning: Pedagogical choices with technology affordances in the Web 2.0 era. R. J. Atkinson, C. McBeath, S. K. A. Soong, C. & Cheers (toim), ICT: Providing choices for learners and learning. Proceedings ascilite Singapore 2007 (lk 664–675). Singapore: Nanyang Technological University. [PDF]

Wilson, S., Liber, O., Johnson, M., Beauvoir, P., Sharples, P., & Milligan, C. (2007). Personal Learning Environments: Challenging the dominant design of educational systems. Journal of E-Learning and Knowledge Society, 3(2), 27–38. [PDF]

Johnson, M., & Liber, O. (2008). The Personal Learning Environment and the human condition: from theory to teaching practice. Interactive Learning Environments, 16(1), 3–15. http://doi.org/10.1080/10494820701772652

Couros, A. (2010). Developing Personal Learning Networks for Open and Social Learning. G. Veletsianos (toim), Emerging Technologies in Distance Education (lk 109–128). Edmonton: AU Press. [PDF]

Ülesande praktilise poolena palun teil mõelda oma personaalse õpikeskkonna peale ning proovida seda skeemina visualiseerida. Inspiratsiooniks võite vaadata Scott Leslie poolt kogutud personaalse õpikeskkonna diagramme. Ma ise pole oma personaalse õpikeskkonna kohta täielikku skeemi teinud, küll aga tegin eelmisel aastal skeemi mobiilirakendustest oma personaalse õpikeskkonna osana. Nagu te neist näidetest näete, ei ole personaalse õpikeskkonna visualiseerimiseks mingeid kindlaid reegleid. Lähenege ülesandele loominguliselt ning proovige luua skeemid, millest teised kursusekaaslased kasulikke ideid ja vahendeid leiavad.

Selliste skeemide joonistamiseks on erinevaid veebipõhiseid vahendeid (nt draw.io) ja vabavara (nt Dia), kuid võimaluse korral soovitan proovida ka kommertstarkvara. Meie instituut on liitunud Microsofti DreamSpark programmiga (täpsem info selle lehe lõpus), mis võimaldab üliõpilastel saada muude rakenduste hulgas ka Visio tasuta kasutusõiguse. Maci kasutajatele meil tasuta kommertstarkvara kasutusõigust kahjuks pakkuda pole, kuid minu eelistus ja soovitus skeemide joonistamiseks on OmniGraffle.

Jään ootama teie mõtteid lugemistekstidest, kogemusi personaalsete õpikeskkondade ja Veeb 2.0 vahenditega ning personaalsete õpikeskkondade skeeme. Selle nädala ülesande avaldamine viibis, nii et võite ka oma postitused järgmise nädala keskpaigaks teha.

Veeb 2.0 vahendite ja personaalsete õpikeskkondade teemale keskendub ka meie järgmine kontakttund 23.10.

Teise teema kodutöö: õpihaldussüsteemid

Kursuse teiseks teemaks on õpihaldussüsteemidega tutvumine. Valisin teile lugemismaterjalideks välja kaks teadusartiklit ning ühe olulise ajaveebipostituse. Ootan, et te neist vähemalt ühe allika läbi loeksite.

Watson, W. R., & Watson, S. L. (2007). An Argument for Clarity: What are Learning Management Systems, What are They Not, and What Should They Become? TechTrends, 51(2), 28–34. http://doi.org/10.1007/s11528-007-0023-y

Coates, H., James, R., & Baldwin, G. (2005). A Critical Examination Of The Effects Of Learning Management Systems On University Teaching And Learning. Tertiary Education and Management, 11(1), 19–36. http://doi.org/10.1007/s11233-004-3567-9

Siemens, G. (2004, 22. november). Learning Management Systems: The wrong place to start learning [ajaveebipostitus]. Loetud aadressil http://www.elearnspace.org/Articles/lms.htm

Esimese kahe artikli puhul saate ligipääsu TLÜ Akadeemilise raamatukogu kaudu.

Praktiliseks pooleks on katsetada ühte õpihaldussüsteemidest ja luua seal lihtne kursuse struktuur (kursuse kirjeldus, paar sündmust ajakavasse, mõned failid üles laadida ja lingid lisada, suhtlusvahendites paar teemat tekitada jne). Katsetuseks sobib hästi Moodle, Schoology, Eliademy, Haiku Learning või Google Classroom. Natuke piiratumate võimalustega on Edmodo ja Õpiveeb. Loomulikult võite valida ka mõne õpihaldussüsteemi, mida ma ei tutvustanud.

Kirjutage artikli(te)st loetu ja oma katsetuste põhjal ajaveebipostitus selle nädala lõpuks (02.10), siis jääb järgmine nädal kommentaariarutelude jaoks.

Esimene teema: õpikeskkonna ja võrgustiku roll õpiprotsessis

Kursuse esimese teema eesmärgiks on tutvuda õpikeskkonna mõistega ja võrgustiku rolliga õpiprotsessis. Valisin selle teema kohta välja kolm lugemismaterjali, millest teie omakorda peaksite valima ühe.

Väljataga, T., Pata, K., & Priidik, E. (2009). Õpikeskkonna kujundamine haridustehnoloogiliste vahenditega. K. Pata, & M. Laanpere (toim), Tiigriõpe: Haridustehnoloogia käsiraamat (lk 11–30). Tallinn: TLÜ informaatika instituut. [PDF, 14,7 MB]

Väljataga, Pata ja Priidik (2009) raamatupeatükk on üks paremaid eestikeelseid kirjutisi õpikeskkonna mõistest. Võite siit vahele jätta konkreetseid tarkvararakendusi puudutavad osad (1.5, 1.10, 1.11), kuna rakendused on aastate jooksul palju muutunud.

Dillenbourg, P., Schneider, D., & Paraskevi, S. (2002). Virtual Learning Environments. A. Dimitracopoulou (toim), Proceedings of the 3rd Hellenic Conference on Information & Communication Technologies in Education (lk 3–18). Rhodes: Kastaniotis Editions. [PDF]

Dillenbourg, Schneider ja Paraskevi (2002) defineerivad oma artiklis seitsme tunnuse kaudu virtuaalse õpikeskkonna mõiste ning arutlevad, millised virtuaalsete õpikeskkondade erinevused võrreldes füüsiliste õpikeskkondadega võiksid õppimise efektiivsust positiivselt mõjutada.

Anderson, T. (2008). Towards a Theory of Online Learning. T. Anderson (toim), The Theory and Practice of Online Learning (lk 45–74). Edmonton: AU Press. [PDF]

Anderson (2008) üritab oma raamatupeatükiga pakkuda teoreetilise aluse e-õppele. Selle järgi on efektiivsel õppimisel neli tunnust: õppija-kesksus, teadmus-kesksus, hindamis-kesksus ja kogukonna-kesksus. Autor arutleb, kuidas veebi kasutamine õppetöös aitab neid nelja tunnust toetada ning mis liiki interaktsioonid toimuvad e-õppes. Artikli tulemusena pakub ta välja e-õppe teoreetilise mudeli esimese põlvkonna veebi ja Veeb 2.0 jaoks.

Teie ülesandeks on tutvuda lugemismaterjali(de)ga ning koostada selle põhjal ajaveebipostitus. Kuidas te mõistate õpikeskkonna mõistet? Mis mõtted teil tekkisid lugemismaterjalidega tutvumise järel? Millised on teie senised kokkupuuted e-õppe ja virtuaalsete õpikeskkondadega nii õpetaja kui õppijana?

Siin pakutud ingliskeelsed artiklid kuuluvad enamtsiteeritud allikate hulka selles teemas. Võite võtta neid minupoolse soovitusena, kuid samas võite otsida ka ise täiendavaid allikaid (otsingumootor Google Scholar, ligipääs artiklitele TLÜ Akadeemilise Raamatukogu poolt tellitud andmebaaside kaudu).

Palun tehke oma postitus selle nädala lõpuks (18.09), siis jääb teine nädal kaaslaste postituste lugemise ja kommentaariarutelude jaoks. Arvestage lugemismaterjalidega tutvumise ning ajaveebipostituse kirjutamise peale kuni 7 tundi tööd ning kaaslaste postituste lugemise ja kommenteerimise peale 2 tundi tööd. Lisage oma postitusse ka link sellele ülesande postitusele siin kursuse ajaveebis.

Probleemide ja küsimuste korral võite julgelt minuga ühendust võtta.

Viies teema: Õpikeskkondade disaini pedagoogilised põhimõtted

Meie kursuse viimaseks teemaks on õpikeskkondade disaini pedagoogilised põhimõtted. See on suhteliselt lai teema, mis hõlmab endas erinevaid valdkondi nagu näiteks innovaatilised õpistsenaariumid, õpitegevuste kavandamine e-kursustel, e-portfoolio, õpimärgid jne.

Valisime sel korral lugemiseks järgmised artiklid:

  • Väljataga, T., Põldoja, H., Laanpere, M. (2011). Open Online Courses: Responding to Design Challenges. H. Ruokamo, M. Eriksson, L. Pekkala, & H. Vuojärvi (toim), Proceedings of the 4th International Network-Based Education 2011 Conference The Social Media in the Middle of Nowhere (lk 68-75). Rovaniemi: University of Lapland.
  • Jovanovic, J., & Devedzic, V. (2014). Open Badges: Novel Means to Motivate, Scaffold and Recognize Learning. Technology, Knowledge and Learning, 20(1), 115–122. http://doi.org/10.1007/s10758-014-9232-6
  • Hakkarainen, K. & Paavola, S. Toward trialogical approach on learning.

Teie ülesandeks on lugeda läbi üks artikkel, ning arutleda/reflekteerida artiklist saadud ideedest oma õpetamise või selle kursuse rühmatöö kontekstis. Jääme teie postitusi ootama pühapäevaks 8. novembriks.

Kuna me oleme …

… jõudnud oma kursusega poole peale, siis oleks õige aeg korra üle vaadata ka oma kursuse alguses koostatud õpileping ning seda vajadusel kohendada. Kindlasti on teil kursuse jooksul üldine pilt selgemaks saanud. Kohendatud õpileping võiks olla välja toodud eraldi postitusena, kus on ära toodud ka väike refleksioon, kas, kuidas ja miks on esialgses õpilepingus kirjapandu muutunud. Paneme igaks juhuks kirja ka orienteeruva tähtaja, milleks on 26. oktoober.

Neljas teema: tehnoloogiad ja standardiseerimine

Neljas teema annab ülevaate õpikeskkondadega seotud standarditest ja tehnoloogiatest ning nendel põhinevatest tarkvararakendustest. See on eelnevatest teemadest natuke praktilisem. Kõigepealt palume tutvuda lugemismaterjaliga ja seal viidatud linkidega.

Kindlasti palume teil katsetada kolme vahendit:

  1. Proovige ajaveebide tellimist ja lugemist Feedly kaudu
  2. Jagage mingit õpikeskkondade teemaga seonduvat vahendit, blogipostitust, artiklit vms Twitteri kaudu kasutades märksõna #opikeskkonnad
  3. Proovige koostada mingi kasulik tegevuse retsept IFTTT abil

Feedly kasutamise kohta tegin ma teile ka lühikese videojuhendi:

Seejärel palume katsetada mõningaid teie jaoks seni tundmatuid vahendeid alljärgnevast loetelust. Siia on valitud eelkõige sellised vahendid, mis sobivad avatud õpikeskkonnas toimuvatel kursustel kas rühmas või personaalselt kasutamiseks. Välja on jäetud kõik õppesisu koostamisega seonduvad vahendid (wikid, SlideShare, Prezi, jne), kuna õppematerjalidele keskendub meil kevadel eraldi kursus.

Vookogud ja personaalsed avalehed:

Ühisjärjehoidjad:

Kirjandusallikate jagamine:

Märkmed ja veebiklipid:

Veebikonverentsid:

Widgetid:

Muud kasulikud vahendid:

Me ei ütle otseselt, mitut vahendit te siit katsetama peaks. Mõned võtavad rohkem aega, mõned vähem. Kasulikke vahendeid sisaldab ka iga-aastane e-õppe vahendite edetabel Top 100 Tools for Learning 2015.

Oma postituses võiksite te kirjeldada varasemaid ja uusi kogemusi lugemismaterjalides kirjeldatud tehnoloogiatega ja siin postituses viidatud vahenditega ning arutleda nende kasutusvõimaluste üle õppetöös. Ootame teie postitusi järgmise nädala alguseks (26.10), siis jääb teine nädal arutelude jaoks.