Neljas teema: 1:1 arvutikasutus ja õpikeskkondade arengusuunad

Meie kursuse neljas teema keskendub 1:1 arvutikasutusele ning õpikeskkondade arengusuundadele. 1:1 arvutikasutuse (ingl one-to-one computing) mõiste tuli kasutusele 2000. aastate alguses ning kirjeldab olukorda, kus iga õppija kasutab personaalset arvutit või nutiseadet. Chan et al. (2006) toovad välja 6 olulist võimalust, mida pakub 1:1 arvutikasutus:

  • kaasaskantavus;
  • sotsiaalne interaktsioon teiste kasutajatega läbi erinevate suhtlus- ja koostöörakenduste;
  • võimalus kohandada oma personaalne õpitee;
  • kontekstitundlikkus, mis põhineb õppija tegevuste logimisel ning selle põhjal sisu ja kasutajaliidese kohandamisel;
  • võrguühendus;
  • digitaalse ja füüsilise maailma vahel ühenduse loomine läbi sensorite jms kasutamise.

1:1 arvutikasutuse alal on erinevates maades läbi viidud hulk projekte ja uurimusi, millest annavad kokkuvõtliku ülevaate Islam ja Grönlund (2016). Oma artiklis toovad nad varasemate uurimuste põhjal välja 1:1 arvutikasutuse positiivsed mõjud õppijatele, õpetajatele, õpetamisprotsessile ning kooli ümbritsevale kogukonnale. Õppijate seisukohalt kaasneb Islam ja Grönlund (2016) põhjal 1:1 arvutikasutusega suurem kaasatus ja motiveeritus, parema kvaliteediga tööd, enesejuhitud õppimine, paremad uurimis- ja kirjutamisoskused, paremad arvutikasutusoskused, parem ligipääs sisule, parem kohalkäimine ja väiksem väljalangevus, rohkem aega iseseisvate tööde tegemiseks, parem tugi erivajadustega õppijatele ning süvendatud kognitiivsed oskused.

1:1 arvutikasutusega paralleelselt kasutatakse sageli ka VOSK / BYOD (Võta Oma Seade Kaasa, ingl Bring Your Own Device) mõistet. Sel puhul kasutavad õppijad oma isiklikke nutiseadmeid. Song ja Kong (2017) uurisid VOSK lähenemise rakendamist kõrgkoolis ning pakuvad välja VOSK lähenemisega seotud lubavuste ja piirangute raamistiku. Lubavuste all toovad 13 VOSK lähenemise omadust, mis toetavad õpitegevuste läbiviimist personaalsete nutiseadmete abil. VOSK lähenemisega seotud piirangud jagunevad Song ja Kong (2017) järgi tehnilisteks, sotsiaalseteks ja personaalseteks piiranguteks.

Eestis on personaalsete digiseadmete kasutamine hariduses sisse kirjutatud Eesti elukestva õppe strateegiasse aastaks 2020 (Eesti elukestva õppe strateegia 2020, 2014), mille üheks viiest eesmärgist on digipööre elukestvas õppes. Selle saavutamiseks on Haridus- ja Teadusministeerium käivitanud Digipöörde programmi.

Personaalsete nutiseadmete kasutamine õppetöös on üks olulisemaid õpikeskkondadega seotud trende viimasel kümnendil. Haridustehnoloogia värsketest arengusuundadest teeb igal aastal kokkuvõtte Horizon Report, mis avaldatakse eraldi koolide, kõrgkoolide ning raamatukogude kohta. Selles on välja toodud olulisemad trendid ja tehnoloogiad, mis mõjutavad tehnoloogia rakendamist hariduses lähemal ajal (1…2 aasta jooksul), keskmisel ajavahemikul (3…5 aastat jooksul) ning pikemaajaliselt (üle 5 aasta pärast). Otseselt või kaudsemalt on need kõik ka õpikeskkondadega seotud, seetõttu toon siin välja valiku.

Koolide raportis (Freeman, Adams Becker, Cummins, Davis, & Hall Giesinger, 2017) on lähema aja trendidena välja toodud programmeerimise õpetamine ning fookus STEAM ainetel (science, technology, engineering, art, mathematics) ning 3…5 aasta trendidena suurem tähelepanu õppimise mõõtmisele ja õpikeskkondade ümberdisainimine. Tehnoloogia poole pealt on lähemal ajal olulised makerspace’id (Halverson & Sheridan, 2014) ja robootika, mis on seotud nii programmeerimise õpetamise kui õpikeskkondade ümberdisainimisega. 3…5 aasta jooksul laiemalt kasutusele võetavate tehnoloogiliste lahenduste hulgas on õpianalüütika ning virtuaalreaalsuse rakendused.

Kõrghariduse raporti (Adams Becker et al., 2017a) trendid langevad osaliselt kokku koolide trendidega. Lähema aja trendideks on siin auditoorse õppe ja e-õppe kombineerimine ning koostöös õppimine. 3…5 aasta trendid on täpselt samad, kui koolihariduse juures (analüütika, õpikeskkondade ümberdisainimine). Tehnoloogiatest on lähema aasta jooksul aktuaalsed kohanduvad õpitehnoloogiad (ingl adaptive learning technologies), mis kohanduvad reaalajas õppija tegevusi arvestades ning mobiilse õppimise rakendused. 3…5 aasta jooksul ennustab raport uue põlvkonna õpihaldussüsteemide kasutuselevõttu, mille puhul liigub fookus õppimise haldamiselt sügava õppimise (ingl deep learning) toetamisele. Näidetena toob raport välja Domain of One’s Own, MyOpenMath ja Osmosis projektid. Otseselt pole see trendina välja toodud, kuid mitmetes kohtades mainib kõrghariduse raport näidete hulgas ka digitaalsete õpimärkide (Jovanovic & Devedzic, 2015) kasutamisega seotud projekte.

Raamatukogude raportis (Adams Becker et al., 2017b) on trendide hulgas uurimisandmete haldamine, kasutajakogemuse parandamine ning raamatukogu füüsilise ruumi ümberkujundamine. Tehnoloogiatest on välja toodud digitaalset uurimistööd toetavad tehnoloogiad (ingl digital scholarship technologies) ning raamatukoguteenuste platvormid.

Teie ülesanne koosneb taas teoreetilisest ja praktilisest poolest.

Otsustasin, et sel korral suunan teid teadusartiklite asemel pigem Horizon Report aruannetega tutvuma. Valige teid kõige enam huvitav kontekst (kooliharidus, kõrgharidus, raamatukogud) ja tutvuge vastava Horizon Reportiga. Proovisin siin postituses viidata ka ülevaatlikele teadusartiklitele antud teemal, nii et soovi korral saate ka need kätte.

Praktilise poolena palun teil teha blogipostituse, milles:

  • arutlete lugemismaterjalidega tutvumisel tekkinud mõtete üle;
  • kirjeldate, kuidas kasutate praegu mobiilseadmeid oma õppetöös ja/või personaalses õppimises;
  • tutvustate ühte nutirakendust või ideed nutiseadmete kasutamiseks õppetöös teie õppeaines või teid huvitavas õppimise kontekstis.

Tegemist on selle kursuse neljanda ja viimase blogimisülesandega. Mul venis sel korral ülesande väljapanek, kuna tahtsin natukene uuematest allikatest ülevaate anda. Kui te jõuate, siis tehke postitus järgmise nädala neljapäevaks 02.11, et postitused annaks sisendit 04.11 kontakttunnile. Kui selleks ajaks ei jõua, siis tehke postitus järgmisel õppetöövabal nädalavahetusel.

Viited

Adams Becker, S., Cummins, M., Davis, A., Freeman, A., Hall Giesinger, C., & Ananthanarayanan, V. (2017a). NMC Horizon Report: 2017 Higher Education Edition. Austin, TX: The New Media Consortium.

Adams Becker, S., Cummins, M., Davis, A., Freeman, A., Hall Giesinger, C., Ananthanarayanan, V., et al. (2017). NMC Horizon Report: 2017 Library Edition. Austin, TX: The New Media Consortium.

Chan, T.-W., Roschelle, J., Hsi, S., Kinshuk, Sharples, M., Brown, T., et al. (2006). One-to-one technology-enhanced learning: An opportunity for global research collaboration. Research and Practice in Technology Enhanced Learning, 1(1), 3–29.

Eesti elukestva õppe strateegia 2020. (2014). Loetud aadressil https://www.hm.ee/sites/default/files/strateegia2020.pdf

Freeman, A., Adams Becker, S., Cummins, M., Davis, A., & Hall Giesinger, C. (2017). NMC/CoSN Horizon Report: 2017 K–12 Edition. Austin, TX: The New Media Consortium.

Halverson, E. R., & Sheridan, K. (2014). The Maker Movement in Education. Harvard Educational Review, 84(4), 495–504. http://doi.org/10.17763/haer.84.4.34j1g68140382063

Islam, M. S., & Grönlund, Å. (2016). An international literature review of 1:1 computing in schools. Journal of Educational Change, 17(2), 191–222. http://doi.org/10.1007/s10833-016-9271-y

Jovanovic, J., & Devedzic, V. (2015). Open Badges: Novel Means to Motivate, Scaffold and Recognize Learning. Technology, Knowledge and Learning, 20(1), 115–122. http://doi.org/10.1007/s10758-014-9232-6

Song, Y., & Kong, S. C. (2017). Affordances and constraints of BYOD (Bring Your Own Device) for learning and teaching in higher education: Teachers’ perspectives. The Internet and Higher Education, 32(C), 39–46. http://doi.org/10.1016/j.iheduc.2016.08.004

Advertisements

21 thoughts on “Neljas teema: 1:1 arvutikasutus ja õpikeskkondade arengusuunad”

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s