Ootused rühmatöödele

Paar kursuslast on minult küsinud rühmatööde kohta. Vastan siia blogisse, et kõigil sama info oleks.

Eelmises kontakttunnis tutvustasid rühmad oma esialgse taustauuringu tulemusi (probleemi tutvustus; sihtgrupi analüüs persoonade vormis). Viimases kontakttunnis 03.12 toimub rühmatööde lõplike tulemuste esitamine. Ma ootan, et igal rühmal valmiks lisaks eelmises kontakttunnis tutvustatud taustauuringule järgmised tulemused:

  • vahendite võrdlus ja valik;
  • õpikeskkonna skeem;
  • õpikeskkonna prototüüp.

Vahendite võrdluse all mõtlen ma nende tarkvararakenduste võrdlust, mille vahel te oma õpikeskkonna konkreetse funktsionaalsuse teostamiseks valiku tegite. Näiteks kui te koostate rühmatööna õpihaldussüsteemis oleva e-kursuse lasteaiaõpetajatele, siis peate te langetama valiku erinevate õpihaldussüsteemide vahel (Moodle, Schoology, Eliademy vms). Kui teie rühmatöös on vaja fotode jagamise rakendust, siis teete valiku ilmselt Instagram, Flickr, 500px ja teiste fotode jagamise keskkondade vahel. Lihtsamal juhul võib vahendite võrdluse esitada nii, et iga vahendi kohta on välja toodud lühitutvustus ning plussid-miinused teie konteksti silmas pidades. Keerukamal juhul on võrlduse jaoks välja töötatud kõige võrreldavate rakenduste jaoks ühtsed võrdluskriteeriumid ning võrdluse tulemus esitatakse näiteks tabelina. Oluline on see, et vahendite valik õpikeskkonna jaoks ei põhineks esmamuljel, vaid oleks selgelt põhjendatud.

Õpikeskkonna skeemi juures ootan ma skeemi, mis näitab, millistest vahenditest õpikeskkond koosneb ning kuidas need vahendi omavahel seotud on (lingid, RSS vood, vistutamine, ühtse märksõna kasutamine, jne). Selline skeem aitab paremini mõista erinevatel Veeb 2.0 rakendustel põhinevate avatud ja hajutatud õpikeskkondade ülesehitust. Tegin näiteks skeemi meie kursuse õpikeskkonna kohta.

opikeskkonnad2016_skeem

Õpikeskkonna prototüübi all mõtlen ma seda, et te olete üles seadnud õpikeskkonna jaoks valitud vahendid ning loonud sinna oma õpiprojekti või kursuse struktuuri ilma õppematerjalide vms töömahuka sisuta. Näiteks õpihaldussüsteemis toimuva kursuse puhul peaks olema sisestatud kursuse info, ajakava, loodud õppematerjalide kaustad teemade kaupa jne. Kui õpiprojektis või kursusel kasutatakse mingeid sotsiaalmeedia vahendeid, siis peaks olema loodud vajalikud kontod, grupid vms nendesse vahenditesse. Kui õpiprojekti või kursusega seotud sisu koondatakse mingi märksõna abil, siis peaks olema avaldatud vähemalt üks objekt selle märksõnaga, et oleks võimalik kursuse märksõna lehele linkida (näiteks meie kursuse märksõna leht SlideShares: http://www.slideshare.net/tag/õpikeskkonnad).

Rühmatöö tulemuste paremaks esitlemiseks oleks hea, kui te paneks tulemuste põhjal kokku esitlusslaidid. Lihtsalt tekstidokumendi näitamine ei ole nii hästi jälgitav. Esitluse jaoks võiksite natuke puhtamaks viimistleda ka eelmisel korral näidatud persoonad. Lisaks sellele ootan ma igalt rühmalt ühte ajaveebipostitust oma rühmatöö kohta. Tehke postitus ühe aktiivsema rühmaliikme ajaveebi. Selles postituses võiksid olla:

  • täpsemad selgitused rühmatöö tulemuste kohta, mis esitlusslaididele ei mahu;
  • ülevaade rühmatöö protsessist ja rühmaliikmete rollidest rühmatöö juures;
  • refleksioon sellest, mida rühmatöö käigus õpiti;
  • vistutatud esitlus või link esitluse slaididele;
  • link õpikeskkonna prototüübile.

Hea oleks, kui te saaks rühmatöö postituse avaldatud ühe päeva enne kontakttundi (reedeks 02.12-ks). Täiendavate küsimuste korral võite minuga ühendust võtta.

Neljas teema: 1:1 arvutikasutus ja õpikeskkondade arengusuunad

Meie kursuse neljas teema keskendub 1:1 arvutikasutusele ning õpikeskkondade arengusuundadele. 1:1 arvutikasutus seostub selliste mõistetega nagu personaalsed mobiilseadmed, äpid, VOSK/BYOD, jne. Personaalsete digiseadmete kasutamisele tuginev digipööre on üheks viiest strateegilisest eesmärgist Eesti elukestva õppe strateegias 2020 (PDF). Lisaks 1:1 arvutikasutusele ja mobiilseadmete kasutamisele õppetöös pakun ma selle teema all õpikeskkondade mõningaid arengusuundi (liitreaalsus, digitaalsed õpimärgid) tutvustavad artiklid.

Islam, M. S., & Grönlund, Å. (2016). An international literature review of 1:1 computing in schools. Journal of Educational Change, 17(2), 191–222. http://doi.org/10.1007/s10833-016-9271-y

Kearney, M., Schuck, S., Burden, K., & Aubusson, P. (2012). Viewing mobile learning from a pedagogical perspective. Research in Learning Technology, 20, 7–17. http://doi.org/10.3402/rlt.v20i0/14406

Bower, M., Howe, C., McCredie, N., Robinson, A., & Grover, D. (2014). Augmented Reality in education – cases, places and potentials. Educational Media International, 51(1), 1–15. http://doi.org/10.1080/09523987.2014.889400

Jovanovic, J., & Devedzic, V. (2015). Open Badges: Novel Means to Motivate, Scaffold and Recognize Learning. Technology, Knowledge and Learning, 20(1), 115–122. http://doi.org/10.1007/s10758-014-9232-6

Palju kogemusi nutiseadmete rakendamisest õppetöös liigub õpetajate ajaveebide ja kodulehekülgede kaudu. Toon siin välja mõned lingid Eestist:

Teie ülesanne koosneb taas teoreetilisest ja praktilisest poolest. Teoreetiliseks pooleks on tutvuda ühe nutiseadmete õppetöös kasutamist või õpikeskkondade tulevikusuundi käsitleva artikliga. Praktiliseks pooleks on blogipostitus, milles:

  • arutlete artikli lugemisel tekkinud mõtete üle;
  • kirjeldate, kuidas kasutate praegu mobiilseadmeid oma õppetöös ja/või personaalses õppimises;
  • tutvustate ühte nutirakendust või ideed nutiseadmete kasutamiseks õppetöös teie õppeaines või teid huvitavas õppimise kontakstis.

Tegemist on selle kursuse neljanda ja viimase blogimisülesandega. Kuna me otsustasime eelmisel korral teha ühe nädala pausi, siis jätan selle ülesande tähtaja vaba nädalavahetuse peale — palun tehke oma postitused  pühapäevaks 13. novembriks. Seejärel jääb veel piisavalt aega kursusekaaslaste postitustega tutvumiseks ja aruteludeks.