Tagasivaade õpilepingutele

Tuleb välja, et oma õppimise ja arengu planeerimine, jälgimine ja reflekteerimine polegi kõige lihtsam ülesanne.  Tegelikult on see suur väljakutse teadlikult mõelda, mis on minu õpieesmärgid, kuidas neid saavutada, mis vahendeid kasutades ning mõista, mis ikkgai viitab sellele, et need püstitatud eesmärgid on saavutatud.

Need, kes on jõudnud oma õpilepingu kirja panna, siis esimesteks katsetusteks täiesti piisav. Küll aga annaks iga lepingu paremaks teha. Kõige tüüpilisemad kitsaskohad, mida annaks paremini teha:

  • üldsõnalisus ja ebamäärasus
  • oma arengu ja õpilaste arengu nö “segi ajamine”
  • eesmärkide ja hindamise vahel puudub seos
  • kriteeriumite, tõestuse puudumine oma arengu hindamise kirjeldamisel

Kui me räägime strateegiatest/meetoditest, kuidas me mõnda eesmärki saavutada tahame, siis on kindlasti igal ühel omad harjumused, nipid, tegevused. Näiteks, mõne teema läbitöötamisel kasutan alati paberit ja pliiatsit ning joonistan nö mõistekaardi, mis kaardistab olulisemad terminid antud teema puhul või esimese asjana kogun alati kokku võimalikud materjalid, salvestan nad uude kausta märksõnadega; või koostan ajalise tegevuskava jne. Kui me räägime vahenditest, siis siinkohal võiks lisaks üldisele internetile ja arvutile ära mainida ka konkreetsed programmid, äpid, rakendused, mida mõne selle tegevuse jaoks kasutad. Sellisel juhul on ka teistel midagi teie õpilepingutest õppida. Hindamise puhul on oluline välja tuua just need kriteeriumid, tõendusmaterjalid, mis näitavad ja tõestavad, et mingi konkreetne eesmärk on saavutatud. Sõnad nagu “oskan aktiivselt rakendada…”, “oskan inimlikumalt kasutada…” nõuavad siia juurde ka konkreetsemaid näitajaid.

Kursuse keskel võtame õpilepingud uuesti ette ning vaatame, kuidas reaalne elu ja kirjapandu ühtivad ning mida oleks vaja muuta. Seniks aga pealehakkamist oma arengut kõrvalt vaadata ja jälgida.

Teine teema: personaalsed õpikeskkonnad

Personaalse õpikeskkonna mõiste on haridustehnoloogia valdkonnas juba mõnda aega populaarne teema. Näiteks, juba kuus aastat on organiseeritud puhtalt personaalse õpikeskkonna kontseptsioonile keskendunud rahvusvahelist konverentsi. 2014 aasta suvel toimus see konverents Tallinna Ülikoolis Haridustehnoloogia keskuse teadurite eestvedamisel. Hoolimata iga-aastastest konverentsidest, on endiselt arusaam personaalsetest õpikeskkondadest väga erinev. Ning see erinevus jääbki. Mõned väidavad, et igal õppijal on olnud oma personaalne õpikeskkond ka enne tehnoloogia arengut ja on ka edaspidi, tänapäeval on see lihtsalt läbipõimitud tehnoloogiliste vahenditega. On neid teadureid, kes vaatlevad personaalse õpikeskkonna kontseptsiooni kui analüütilist vahendit mõistmaks digiajastul õppimises toimuvat. Selle grupi teadurite poolest antud mõiste pigem viitab õppija suuremale kontrollile ja vastutusele õppeprotsessis. Teised väidavad, et personaalne õpikeskkond on vaid kogum sotsiaalse meedia vahenditest võimaldades õppijal ise kokku panna see valik jättes kogu õppeprotsessi traditsioonilisena. Viimasel ajal liigub selle valdkonna “teadus” aga suunas, kus üritatakse leida võimalusi pakkuda personaalset õpikeskkonda institutsioonide (ülikoolide, koolide) poolt ning “liita” see institutsioonide õpihaldussüsteemidega. Selline lähenemine viitab väga selgelt tehnoloogilisele arusaamale õpikeskkondadest.

Mida me mõistame personaalse õpikeskkonna all ning milline see personaalne õpikeskkond välja näeb, sõltub ikkagi sellest, millisena iga õppija oma keskkonda tajub erinevatel ajahetkedel ja erinevate õpiprojektide raames, sest juba sõna personaalne viitab sellele, et siinkohal on õppija keskne figuur, kes otsustab ja vastutab.

Mis see personaalne õpikeskkond siis on?

Esiteks, reflekteeri oma ajaveebis, kuidas sina mõistad personaalse õpikeskkonna kontseptsiooni ning mis on sinu jaoks personaalne õpikeskkond, samal ajal viidates ka mõnele teadusartiklile.

Teiseks, mõtiskle, kuidas sa tajud oma personaalset õpikeskkonda oma magistriõpingute raames? Kas see on teistsugune võrreldes sinu varasemate õpingutega? Mil määral on see keskkond sinu koostatud ning mil määral on see nö peale surutud õppejõudude, kaastudengite poolt?

Kolmandaks, visualiseeri oma magistriõpingutega seotud personaalne õpikeskkond  näidates ära komponendid ja nende omavahelised seosed. Millistest osadest see koosneb? Milliseid vahendeid (inimesed, raamatud, spetsiaalsed programmid jne.) see sisaldab? Põhjenda, miks on sinu keskkond just selline? Siinkohal oleksid suureks abiks teie poolt tehtud joonised võrdlemaks kas ja kuivõrd me tajume oma personaalset õpikeskkonda magistriõpingute raames erinevalt ning kuivõrd õpetaja/õppejõud saab kontrollida õpikeskkondi. Konkreetseid visualiseerimise vahendeid on üsna keeruline soovitada, kuna inimestel on erinevad tasemed ning harjumused. Seega on valik teie ning soovitan siinkohal soojalt midagi uut proovida, sest selleks see kursus just ongi.

Personaalse õpikeskkonna teemaga seotud postituse tähtaeg on 29.09.2015. Teine nädal, nagu kokku leppisime, on siis aruteluks.

Kui mõni artikkel jääb kättesaamatuks, aga on huvi, siis võtke kindlasti õppejõududega ühendust. Loomulikult võib otsida ka ise materjali ning tugineda sellele.

Mõnusat algavat nädalat!

Esimese teema kokkuvõte

Meie kursuse sissejuhatav teema keskendus virtuaalse õpikeskkonna mõistele ning traditsioonilistele suletud õpihaldussüsteemidele. Teie ülesandeks oli tutvuda ühega soovitatud artiklitest ning õpihaldussüsteemidest. Mul on hea meel, et enamus kursuslastest on jõudnud kursuse tegevustega alustada. Kokku on meil sel aastal 17 registreerunud üliõpilast, kellest 13 on avaldanud oma mõtted ja katsetused sellel teemal.

Praktilisest poolest katsetasite te kõige enam Eliademy õpihaldussüsteemi ning natuke vähem Schoology õpihaldussüsteemi. Eliademy võimalusi tutvustavatest postitustest tõstaksin ma esile Pirje (vihje teistele: ekraanipiltide kasutamine uut vahendit tutvustavas postituses on hea mõte), Gätlini ja Dagne postitused. Schoology võimalusi tutvustasid põhjalikumalt Signe, Kati ja Maia. Paar tükki teie hulgast jõudis ka mõlemat keskkonda katsetada, kuid eelistused läksid siinkohal lahku. Signe tõi Schoology eelisena välja põhjalikumad võimalused testiküsimuste koostamisel, Anneli M. eelistas Eliademyt selle kasutuslihtsuse poolest. Mõlemas keskkonnas tehti nähtavaks ka üks kursuse katsetus — Pirje poolt Eliademys ning Kati poolt Schoologys. Haiku Learning võimalusi tutvustas oma postituses põhjalikult Eno. Edmodo võimalusi tutvustasid lühidalt Kaidi ja Anneli T. Teistest keskkondadest valis Airit tutvustamiseks Stuudium õppeinfosüsteemi juurde kuuluva Tera. Ivar viitab oma postituses ka Firefly õpihaldussüsteemile, mis on Suurbritannias arendatud kommertstarkvara.

Praegu jäi siit katsetustest välja Moodle, sest varasematel aastatel on teil olnud selle kursusega paralleelselt valikkursus IFI7064.DT Õpihaldusüsteemid. Selgus, et sel aastal pakutakse seda kursust soovijate olemasolu korral hiljem. Seetõttu saan järgmisel kontakttunnil kiire Moodle’i tutvustuse teha.

Artiklitest valisite te kõige sagedamini õpihaldussüsteemi mõistet ja tüüpilisi funktsionaalsusi tutvustava Watson & Watson (2007) ning õpihaldussüsteemide suhtes kriitilised Siemens (2004) ja Dalsgaard (2006). Ivar toob Watson & Watson (2007) põhjal välja kaasaegse õpihaldussüsteemi tunnused. Õpihaldussüsteemide puudused toovad kirjanduse põhjal oma postitustes kõige selgemini välja Gätlin ja Anneli M.

Mõned teemad, mida tahaks kontakttunnis edasi arutada:

  • Kas ja kuidas õpihaldussüsteemid toetavad kaasaegseid õpimeetodeid?
  • Arvutipõhiste testide olulisus õpihaldussüsteemi juures
  • Õppeasutuse ühtne õpihaldussüsteem või keskkondade paljusus

Selle teema juures olid teie postitused erineva põhjalikkusega. See on arusaadav, sest me ei ole pannud ette selgeid nõudeid postituse mahu või sisu osas. Õpihaldussüsteemi funktsionaalsuste tutvustamise osas olid meie ootustele kõige lähedasemad Pirje ja Eno postitused ning artiklitest olulise väljatoomise osas Ivari, Gätlini, Anneli M. ja Linda Helene postitused. Samuti oleksime me oodanud ehk natuke aktiivsemat arutelu kommentaarides.

Tänud kõigile panustamast! Kõik, kellel praeguse seisuga postitus tehtud, võivad arvestada, et esimese teema postitus on “arvestatud”. Varsti tuleb Terje poolt teise teema ülesanne ning lühike kokkuvõte teie õpilepingutest.

Esimene teema: virtuaalsed õpikeskkonnad ja õpihaldussüsteemid

Kursuse esimene teema keskendub õpikeskkonna mõistele, virtuaalsetele õpikeskkondadele ning õpihaldussüsteemidele. Kontakttunnis saate te teema kohta lühikese sissejuhatuse.

Iseseisev ülesanne koosneb teoreetilisest ja praktilisest poolest:

  1. Lugege läbi üks esitluses soovitatud artiklitest (artiklite viited ja lingid on ka siin)
  2. Katsetage lihtsa kursuse struktuuri loomist ühes järgmistest õpikeskkondadest: Eliademy, Schoology, Edmodo, Haiku Learning
  3. Kirjutage õpikeskkonna katsetamise, oma varasemate õpikeskkondadega seotud kogemuste ja artiklist loetu põhjal blogipostitus

Jääme teie postitusi ootama pühapäevaks 13. septembriks, siis jääb teine nädal kursusekaaslaste postitustega tutvumiseks ja kommentaariaruteludeks.

Esimene kontaktpäev ja õpikeskkonna ülesseadmine

Meie kursuse esimene kontaktpäev toimub pühapäeval 6. septembril kell 10.00–14.00 ruumis A-303.

Esimesel kontaktpäeval anname me ülevaate kursuse korraldusest, saame omavahel tuttavaks, teeme lühikese sissejuhatuse kahte esimesse teemasse ning juhendame teid oma ajaveebi ülesseadmisel.

Reedese seisuga on ÕIS kaudu kursusele registreerunud 16 üliõpilast. Kes ei ole jõudnud veel kursusele registreeruda, saab seda teha esmaspäeval 07.09 kuni kell 17.00.

Enne esimese sisulise teema juurde asumist on meil teile järgmised ülesanded:

  1. Loo WordPress.com või Blogger platvormil oma isiklik ajaveeb või võta kasutusele olemasolev. Kui kasutad ajaveebi ka teistel eesmärkidel, palun loo eraldi kategooria selle kursuse jaoks.
  2. Registreeri oma ajaveeb EduFeedris: http://www.edufeedr.net/pg/edufeedr/join/71511
  3. Kirjuta lühike enesetutvustus eraldi leheküljena või postitusena (meie paari aasta tagused enesetutvustused on siin: Terje ja Hans).
  4. Mõtiskle, mida soovid siit kursuselt kaasa võtta ning postita oma ajaveebi esimene versioon õpilepingust.

Oma ajaveebide ülesseadmisel võite abi saada nendest varasematest postitustest: