E-portfoolio ja pädevuste teema kokkuvõte

Sel korral oli teie ülesandeks analüüsida oma olemasolevat portfooliot või kavandada uus e-portfoolio. Kuna me sisseastumisel enam portfooliot ei hinda, siis oli sel aastal portfoolio olemas väiksemal osal magistrantidest. Maiga ja Jana on teinud e-portfoolio Weebly keskkonda, Aet on teinud eraldi portfooliod Weebly ja WordPress keskkonnas. Romil koostas selle ülesande käigus oma portfoolio LinkedIn profiilina.

Mitmed teie hulgast tutvusid ka spetsiaalsete e-portfoolio tarkvaradega nagu Mahara, Carbonmade või PebblePad, kuid oma portfoolio kavandamisel tõid eelistusena välja ikkagi ajaveebi. Head põhjused ajaveebi eelistamiseks on välja toodud Jaanika postituses. Portfoolio kavanditest oli väga konkreetse ülesehitusega näiteks Janne postitus.

Praegune lähenemine, kus e-portfoolio koostamiseks kasutatakse ajaveebe ja lihtsaid sisuhaldussüsteeme kätkeb endas ka puuduseid. Tühjalt lehelt alustamine sobib osadele õpetajatele, teised eelistaksid e-portfoolio koostamisel mingit etteantud struktuuri. Täisfunktsionaalne e-portfoolio vahend võiks pakkuda ka võimalust siduda portfoolios esitatud materjalid pädevusmudeliga. Avatud lähtekoodiga e-portfoolio tarkvaradest pakub pädevusmudeli funktsionaalsust Moodle’i plugin Exabis, kuid kahjuks mitte Mahara. Kui sellist vahendit kasutada õppeasutuse või terve Eesti tasandil, siis võimaldaks see kasutajate pädevustest laiemat võrdlust ja ülevaadet saada. Janek mainis oma postituses, et Pärnumaa Kutsehariduskeskuses on kavandamisel keskse e-portfoolio rakenduse kasutuselevõtt õpetajatele.

Üks e-portfoolio teemaga mõnevõrra seotud vahend, mida lugemismaterjalides polnud ja mis ka teie postitustes mainitud ei saanud on Europass CV. Selle abil on võimalik koostada standardses formaadis CV, mida hiljem saab uuesti üles laadida ja täiendada. 2012. aasta lõpus lisandus CV koostamisele ka Europassi oskuste mapp (European skills passport), mis võimaldab kirjeldada oma keeleoskuse, õpirände, kutsetunnistuse lisa ja diplomi lisa.

Huvitavatest materjalidest viitas Heldi oma postituses “Tuleviku Õpetaja” koolitusprogrammi lehel olevale digitaalse arengumapi loomise vahendite tutvustusele. Ise leidsin ma selle teema kokkuvõtet tehes hoopis sellest kevadest pärineva Serge Ravet’i postituse “What have I learned from Moodle and Mahara?”, kus ta andis ülevaate oma viimastest vahendikatsetustest. Serge Ravet on üks e-portfoolio valdkonna aktiivsemaid teadlasi, nii et tema ajaveebi tasub jälgida.

E-portfoolio ja pädevuste teema lugemismaterjalid, mida ma teile soovitasin, olid enamuses 2010. aastast. Vahepeal on portfooliote ja pädevuste valdkond edasi liikunud, nii et järgmiseks aastaks peame nende põhjal midagi värksemat välja pakkuma. Meie uurimisrühmast on e-portfoolio ja pädevuste teemaga viimastel aastatel kõige enam tegelenud Kairit, tema artiklite loetelu on Google Scholaris (ja loomulikult Mart tegeleb kõigega :)

Tänan kõiki kaasa mõtlemast!

VI teema: õpivõrgustikud

Meil on jäänud vaid kaks nädalat, et selle kursusega ametlikult ühele poole saada. Viimase teemana võtame vaatluse alla õpivõrgustikud. Seega mõtiskleme teemal, mis on võrgustik ning mis teeb ühest võrgustikust õpivõrgustiku…

Suhtevõrgustikest ja sotsiaalsetest võrgustikest on räägitud juba ammu, kuid õpivõrgustik on saanud populaarseks tänu veebi pidevale arengule ja sotsiaalse meedia levikule. Mitmed tehnoloogilised vahendid (olgu selleks siis LinkedIn, Twitter, Facebook, jne) võimaldavad tänapäeval luua erinevaid võrgustikke inimestega, kes asuvad geograafiliselt üksteisest kaugel. Üks nendest on õpivõrgustik. Nii nagu personaalne õpikeskkond, nii võib öelda ka, et õpivõrgustik on mingis mõttes eksisteerinud juba ammu, kuid ilma tehnoloogilise abita. Kuid just tehnoloogia on see, mis muudab õpivõrgustiku mõistet, selle olemust ja ulatust.

Õpivõrgustikke käsitletakse kui ühte uue õppimiskultuuri vältimatut osa. Õpetaja ei ole enam see, kes teadmisi jagab, vaid õppimine toimub erinevates võrgustikes kollektiivselt, õpitakse üksteiselt.

Peab tunnistama, et ülevaatlik materjal õpivõrgustike kohta eesti keeles kahjuks puudub. Küll aga tasub korra vaadata:

– e-Õppe arenduskeskus on pakkunud rida seminare “Võrgustik võrgutab”

– Lisaks on Ingrid Maadvere juhtimisel Haridustehnoloogide võrgustik

Nagu meil kombeks, on teemale lähenemine üsna vaba ning vaatluse alla võib võtta ükskõik missuguse huvi pakkuva aspekti. Siinkohal toon välja ka mõned võimalikud vaatenurgad, millele keskenduda:

– Mida tähendab sinu jaoks mõiste “(õpi)võrgustik”? Mis on need tunnused, mis on omased (õpi)võrgustikele?

– Millised on sinu isiklikud kogemused (õpi)võrgustikega? Kuidas need on toetanud sinu eesmärke, tegevusi, enesearengut? Mis on sinu jaoks olnud positiivset, mis negatiivset? Näiteks võib läbi viia analüüsi, kus sa võtad ette mõne võrgustiku ning sealolevad inimesed ja siis analüüsid oma võrgustikus olevaid inimesi:

— vanus

— organisatsioon

— sugu

— positsioon

— valdkond

— geograafiline asukoht

Millised mustrid siit kooruvad ja miks? Järgmiseks küsi endalt, kas sinu võrgustik on piisavalt mitmekesine, et toetada sinu tegevusi, sealhulgas enesearengut ja õppimist? Kas sinu võrgustik on innovatiivne, kas sinu võrgustikust tuleb uusi ideid?

– “Õpikeskkonnad ja õpivõrgustikud” kursus kui üks potentsiaalne arenev õpivõrgustik. Kuidas sa tajud seda kursust õpivõrgustikuna, millistest elementidest see koosneb, kas võrgustikul on kindel keskne koht, liider või muutub see ajas, milliseid tehnoloogilisi vahendeid see võrgustik kasutab, et eksisteerida ning võrgustikuna areneda, millised mustrid hakkavad silma, mis sind selle võrgustiku juures üllatab, mida sa võiks oma võrgustikuga teha teistmoodi, et oma eesmärke saavutada jne…

Kuna võrgustikud on tihtipeale üsna suured, siis erinevate tehnoloogiliste vahendite abil saab neid visualiseerida, et hoomata, analüüsida ja mõista võrgustiku suurust ja olemust. Üheks kiireks LinkedIN võrgustiku visualiseerimise võimaluseks on näiteks  http://socilab.com. Selliseid võimalusi on teisigi. Seega, kui eelpool mainitud variandid mõtisklemisest ning kirjanduse lugemisest pole just kõige rohkem meelt mööda, siis üks võimalus viimaseks kodutööks on ka otsida ning järgi proovida mõni võrgustiku visualiseerimise/analüüsimise vahend ning oma kogemustest teistele teada anda. Mis valitud teenuse/vahendi juures töötas, millised olid väljakutsed, milliseid võimalusi pakub valitud vahend võrgustiku analüüsimiseks ja visualiseerimiseks jne.

Võimalikku inglisekeelset lisalugemist leiab kursuse ajaveebist lugemismaterjali lehelt, kuid nagu ikka, on teretulnud ka kõik muud leitud allikad ja huvitavad materjalid.

Niisiis viimase kahe nädala jooksul…

Esiteks: Vali õpivõrgustiku teemaga endale sobiv vaatenurk/vahend. Postita oma mõtted ajaveebi, mis sisaldavad vajadusel viiteid kirjandusele, analüüsivat ning reflekteerivat komponenti.

Tähtaeg: 26.11.2014 (et meil jääks aega need enne kontaktpäeva üle vaadata)

Teiseks: Viimistlege viimase kahe nädala jooksul ka oma grupitöö, et seda laupäeval, 29. 11.2014 tutvustada ning pange kirja ühe grupiliikme ajaveebi, kuidas grupitöö sujus ja mida selle toetamiseks kasutasite.

Tähtaeg: 29.11.2014

Kolmandaks: kuna kursus saab varsti läbi, siis selle kursuse kõige viimaseks nö ülesandeks saab olema refleksioon õpitule baseerudes kursuse alguses loodud ning kursuse keskel korrigeeritud personaalsele õpilepingule. Reflekteerimisel võiks aluseks võtta järgmised küsimused: Kuidas ma oma eesmärgid täitsin? Mis minu jaoks töötas ja mis mitte? Miks? Mis on need aspektid, mille kallal pean veel vaeva nägema? Millised on minu tugevad ja nõrgad küljed? Mida ma peaksin järgmisena tegema?

Tähtaeg: 29.11.2014

Neljandaks: registreerige end ÕIS’is eksamile ühele pakutud kuupäevadest.

Mõnusat pealehakkamist!

Tehnoloogiate ja standardiseerimise teema kokkuvõte

Postitan lühikese kokkuvõtte neljandast teemast. Selle korra postitustest jäid mulle eriti silma Maiga ja Janek. Maiga võttis oma postituses lisaks vahendite tutvustusele kokku ka Veeb 2.0-ga seotud põhimõisted. Janek esitas peaaegu ilukirjandusliku kokkuvõtte erinevatest vahenditest. Tänapäevaste vahendite kõrval oli seal äratundmisrõõmu ka 90-ndate veebilahenduste kohta (bookmarks.html).

Vahenditest katsetasite te kõige enam Feedly, Netvibes, Delicious ja Evernote võimalusi. Mitmed teie hulgast mainisid, et kasutavad järjehoidjana hoopis Getwapps keskkonda. Teistest vahenditest tutvustas Maiga lühidalt IFTTT võimalusi, Janek jagas Pinterest kasutamise kogemusi ning Romil kirjeldas sisu koondamist märksõna põhjal Tagboard abil. Minu jaoks kõige kasulikumaks uueks avastuseks oli Ristini poolt soovitatud ideekaartide koostmise keskkond Coggle.

Mitmed teie hulgast tõid välja selle, et Veeb 2.0 keskkonna mugavaks kasutamiseks peaks keskkond pakkuma ka Windowsi klientprogrammi. Olen sellega väga nõus, ka minu jaoks on klientprogrammide olemasolu üheks oluliseks kriteeriumiks vahendite valikul. Feedly ei paku ametlikku klientprogrammi, kuid levinud valikuteks on modern reader ja Readiy. Pocketi klientprogrammiks on näiteks Latermark ning Deliciousil Metrolicious. Evernote pakub kõigil platvormidel oma ametlikku klientprogrammi. Paljude klientprogrammide puhul tuleb arvestada sellega, et need vajavad tööks Windows 8 operatsioonisüsteemi. Tänapäeva kiiresti muutuvas IT-keskkonnas tuleb seetõttu operatsioonisüsteemi uuendustega kaasas käia.

Õpikeskkondadega seotud standardid on suures osas seotud ka õppematerjalidega (SCORM, Common Cartridge, xAPI), nii et neid puudutame me kevadel digitaalsete õppematerjalide koostamise kursuses uuesti. LTI koha pealt pean ma veel ise katsetama, kuidas see Moodle’is täielikult tööle saada.

V teema: e-portfoolio ja pädevused

Varasemalt oleme me arutlenud selle üle, kuidas kasutada sotsiaalmeediat õppetöös. Õppetööst hoopis enam kasutavad inimesed sotsiaalmeediat oma mõtete, teadmiste ja hobide jagamiseks. Mitmete loovate erialade puhul (disainerid, fotograafid, jne) panevad inimesed oma paremate tööde näidistest kokku portfoolio. Sama lähenemist võib oma oskuste ja teadmiste tõestamiseks kasutada ka paljudes muudes kontekstides. Sellist õppija poolt loodud kogumikku materjalidest (digitaalselt), mis tõendavad õpitust arusaamist ja personaalset arengut nimetatakse e-portfoolioks. Tihtipeale lisatakse oma tööde juurde ka refleksioon, eneseanalüüs oma arengust tuues välja tugevused ja nõrkused ning edasised enesearendamise suunad.

e-Portfoolio mõistega täpsemalt tuttavaks saamiseks soovitame lugeda järgmiseid materjale:

Lihtsamat e-portfooliot on võimalik luua sotsiaalse meedia vahendite abil, kuid keerukamate portfooliote jaoks on loodud spetsiaalsed e-portfoolio keskkonnad. Üheks tuntumaks e-portfoolio tarkvaraks on Mahara, kus igaüks saab kasutajaks registreeruda ning oma e-portfoolio luua. Teiseks levinud e-portfoolio tarkvaraks on Elgg, mis on viimastel aastatel arenenud pigem kogukonnasaitide loomise vahendiks. Selle peale on loodud ka Koolielu portaal, mida Eesti õpetajad võiksid e-portfoolio loomiseks kasutada.

e-Portfooliotega on tihedalt seotud pädevuste temaatika, sest erinevates valdkondades on pädevuste kirjeldamiseks ja hindamiseks loodud pädevusmudelid. Üheks rahvusvaheliselt levinud haridustehnoloogia pädevusmudeliks on ISTE pädevusmudel, millest on eri versioonid õpetajatele, õppijatele, haridustöötajatele, õpetajakoolitajatele ning arvutiõpetajatele. Eestis on ISTE pädevused lokaliseerinud ning kasutusele võtnud HITSA:

Õpetajate haridustehnoloogiliste pädevuste juurde on koostatud ka 5-astmeline hindamismudel (PDF).

Varasematel aastatel oleme me haridustehnoloogia magistriõppe sisseastumiseksamil ühe osana hinnanud ka kandidaatide e-portfooliot. Sel aastal otsustasime me selle sisseastumistingimustest välja jätta, et rohkem võimalikke kandidaate saada. Seetõttu on e-portfoolio ilmselt ainult osadel teist.

Selle nädala ülesanne jaguneb sõltuvalt e-portfoolio olemasolust kaheks:

  • Magistrandid, kes juba omavad e-portfooliot, võtke see ette ning analüüsige oma e-portfooliot lähtudes nädala lugemismaterjalidest ja e-portfoolio keskkondade võimalustest. Mida annaks paremaks muuta? Kas ja millise pädevusmudeliga on teie portfoolios esitatu seotud? Mis tüüpi on teie e-portfoolio? Kas seda saaks edukalt rakendada teie pädevuste mõistmiseks ning tõendamiseks?
  • Magistrandid, kel veel oma e-portfoolio puudub, võiksid e-portfoolio kavandada. Milliseid vahendeid kasutaksite e-portfoolio loomiseks? Miks just neid? Milliseid materjale kavatsete esitada oma teadmiste ja oskuste tõendamiseks? Mõned viited näidisportfooliotele leiate haridustehnoloogia õppekava kodulehekülje arhiivikoopiast.

Kõik mõtted/ideed/kriitika/kogemused, mis e-portfooliote ja pädevuste teemaga tekivad, on teie ajaveebides väga teretulnud.

Ootame teie postitusi nädala jooksul, et teine nädal jääks arutelude jaoks.