Neljas teema: tehnoloogiad ja standardiseerimine

Neljas teema annab ülevaate õpikeskkondadega seotud standarditest ja tehnoloogiatest ning nendel põhinevatest tarkvararakendustest. See on eelnevatest teemadest natuke praktilisem. Kõigepealt palume tutvuda lugemismaterjaliga ja seal viidatud linkidega.

Seejärel palume katsetada mõningaid teie jaoks seni tundmatuid vahendeid alljärgnevast loetelust. Siia on valitud eelkõige sellised vahendid, mis sobivad avatud õpikeskkonnas toimuvatel kursustel kas rühmas või personaalselt kasutamiseks. Välja on jäetud kõik õppesisu koostamisega seonduvad vahendid (wikid, SlideShare, Prezi, jne), kuna õppematerjalidele keskendub meil kevadel eraldi kursus.

Vookogud ja personaalsed avalehed:

Ühisjärjehoidjad:

Mikroblogid:

Kirjandusallikate jagamine:

Märkmed ja veebiklipid:

Veebikonverentsid:

Widgetid:

Muud kasulikud vahendid:

Me ei ütle otseselt, mitut vahendit te siit katsetama peaks. Mõned võtavad rohkem aega, mõned vähem. Kindlasti võiksite te katsetada mingit vookogu (näiteks Feedly), kui te veel seda ei kasuta. Vookogu kasutamine muudab magistriõppe kursustel toimuva jälgimise oluliselt mugavamaks.

Oma postituses võiksite te kirjeldada varasemaid ja uusi kogemusi lugemismaterjalides kirjeldatud tehnoloogiatega ja siin postituses viidatud vahenditega ning arutleda nende kasutusvõimaluste üle õppetöös. Loomulikult on oodatud viited ka teistele sarnastele vahenditele, mida mina siin välja toonud pole. Jääme teie postitusi ootama pühapäevaks 26. oktoobriks.

Advertisements

III teema: Personaalsed õpikeskkonnad

Romil’i mõte sobib väga hästi selle nädala teema sissejuhatuseks

Otseselt kui peaksin ainult enda vaatenurgast vastama, siis minu jaoks seostub õpikeskkonna mõistega midagi personaalset/isiklikku, mitte midagi õpihaldussüsteemi sarnast

Personaalse õpikeskkonna mõiste on haridustehnoloogia valdkonnas viimasel ajal väga populaarseks teemaks kujunenud. Juba viis aastat on organiseeritud puhtalt personaalse õpikeskkonna kontseptsioonile keskendunud rahvusvahelist konverentsi. Sellel suvel toimus see konverents Tallinna Ülikoolis Haridustehnoloogia keskuse teadurite eestvedamisel. Hoolimata iga-aastastest konverentsidest, ei ole veel välja kujunenud väga selget arusaama, mis on personaalne õpikeskkond ning kuidas seda hariduses rakendada. Mõned väidavad, et igal õppijal on olnud oma personaalne õpikeskkond ka enne tehnoloogia arengut ja on ka edaspidi, tänapäeval on see lihtsalt läbipõimitud tehnoloogiliste vahenditega. On neid teadureid, kes vaatlevad personaalse õpikeskkonna kontseptsiooni kui analüütilist vahendit mõistmaks digiajastul õppimises toimuvat. Selle grupi teadurite poolest antud mõiste pigem viitab õppija suuremale kontrollile ja vastutusele õppeprotsessis. Teised väidavad, et personaalne õpikeskkond on vaid kogum sotsiaalse meedia vahenditest võimaldades õppijal ise kokku panna valik sobivatest vahenditest jättes kogu õppeprotsessi traditsioonilisena. Viimasel ajal liigub selle valdkonna “teadus” aga suunas, kus üritatakse leida võimalusi pakkuda personaalset õpikeskkonda institutsioonide (ülikoolide, koolide) poolt ning “liita” see institutsioonide õpihaldussüsteemidega. Selline lähenemine viitab väga tehnoloogilisele arusaamale õpikeskkondadest.

Mida me mõistame personaalse õpikeskkonna all ning milline see personaalne õpikeskkond välja näeb, sõltub ikkagi sellest, millisena iga õppija oma keskkonda tajub erinevatel ajahetkedel ja erinevate õpiprojektide raames, sest juba sõna personaalne viitab sellele, et siinkohal on õppija keskne figuur, kes otsustab ja vastutab.

Meenutades esimestel nädalatel defineeritud õpikeskkonna mõistet, võta esiteks ette mõni personaalset õpikeskkonda kajastav artikkel ning reflekteeri oma ajaveebis, kuidas sina mõistad personaalse õpikeskkonna kontseptsiooni ning mis on sinu jaoks personaalne õpikeskkond.

Teiseks mõtiskle, kuidas sa tajud oma personaalset õpikeskkonda oma magistriõpingute raames? Kas see on teistsugune võrreldes sinu varasemate õpingutega? Mil määral on see keskkond sinu koostatud ning mil määral on see nö peale surutud (näiteks pean kasutama IVA, kuna mingil kursusel on see keskne vahend)?

Kolmandaks visualiseeri oma magistriõpingutega seotud personaalne õpikeskkond  näidates ära komponendid ja nende omavahelised seosed. Millistest osadest see koosneb? Milliseid vahendeid (inimesed, raamatud, spetsiaalsed programmid jne.) see sisaldab? Põhjenda, miks on sinu keskkond just selline? Siinkohal oleksid suureks abiks teie poolt tehtud joonised võrdlemaks kas ja kuivõrd me tajume oma personaalset õpikeskkonda magistriõpingute raames erinevalt ning kuivõrd õpetaja/õppejõud saab kontrollida õpikeskkondi. Konkreetseid visualiseerimise vahendeid on üsna keeruline soovitada, kuna inimestel on erinevad tasemed ning harjumused. Seega on valik teie ning soovitan siinkohal soojalt midagi uut proovida, sest selleks see kursus just ongi.

Personaalse õpikeskkonna teemaga seotud postituse tähtaeg on 12.10.2013.

Kui mõni artikkel jääb kättesaamatuks, aga on huvi, siis võtke kindlasti õppejõududega ühendust. Loomulikult võib otsida ka ise materjali ning tugineda sellele.

Mõnusat algavat nädalat!

II kontaktpäev…

… toimub homme, so 4. oktoobril 10:00 – 14:00 ruumis A-447.

Kontaktpäeval on plaanis:

– teha ülevaade hetkeseisust

– tegeleda kursuse korraldusega seotud küsimuste, probleemide, ettepanekutega

– rääkida täpsemalt rühmatöödest

– meenutada arvestuse saamise kriteeriumeid

– tutvustada uusi õpihaldussüsteeme

– diskuteerida kursusel läbivõetud teemadel

– rääkida edasistest plaanidest

Kohtumiseni!