Tagasivaade: mis on õpikeskkond

Kõigepealt suured tänud esimeste mõtete eest, eriti neile, kes teemaga ka sügavuti läksid. Õpikeskkonna temaatika on tänapäeval igati põnev valdkond, eriti just selle füüsilise ja virtuaalse komponendi kombineerimisel. Kõigile ja kõikjale sobivat õpikeskkonna mõistet on raske leida, sest õppimine toimub igal pool ja igal ajal. Või nagu Janek ütles, et õpikeskkond võib olla nii maal, meres või õhus. Olen igati nõus ka Teedu mõttega, et õpikeskkond võib olla ka inimese töökoht. See viitab väga selgelt paljuräägitud elukestva õppe kontseptsioonile ning vajadusele end pidevalt täiendada ja juurde õppida. Aga nüüd natuke teie mõtetest, sest nii mõnigi postitus pakkus huvitavaid ideid. Osad nendest võtame järgmisel kontaktpäeval lähemalt ka vaatluse alla.

Erki kui ka Heily leiavad, et virtuaalne keskkond motiveerib õpilasi rohkem või et “mida modernsem õppekeskkond on, seda rohkem tahavad õppijad seal aega viita” (Erki). Uued keskkonnad, vahendid, äpid on kindlasti esimese hooga põnevad ja huvitavad, kuid mõelgem alljärgnevale olukorrale (Learnmix projekti etnograafilisest uuringust):

Matemaatikatund arvutiklassis. Õpilased istuvad arvutite taga ning lahendavad matemaatika ülesandeid. Aeg-ajalt kutsub õpetaja mõne õpilase oma arvuti taha ning laseb õpilasel ülesande lahendada. Samal ajal on õpetaja arvuti ühendatud projektoriga ning terve klass näeb, kuidas üks õpilane õpetaja laua taga õpetaja arvutit kasutades lahendab matemaatika ülesannet. Justkui uus ja huvitav õpikeskkond, aga täpselt sama tegevuse saab väga edukalt läbi viia tahvlit ja kriiti kasutades. Selline instrumentaalne vaade tehnoloogiale, (millele ka Inge viitab), kus vanad tööriistad vahetatakse uute vastu aga jättes kõik muu samaks, on natuke lühinägelik ning jätab kasutamata tehnoloogia tegeliku potentsiaali.

Maiga poolt nimetatud õpilaste oskused (viidates I. Maadverele) (kriitiline mõtlemine ja probleemide lahendamine, koostöö, kiire kohanemisvõime, ettevõtlikkus, efektiivne suuline ja kirjalik kommunikatsioon, info otsimine ja analüüsimine, uudishimu ja loovus) pakuvad head stardipositsiooni õpikeskkonna loomisel. See näitab, et alustama peaks sellest, mida me saavutada tahame ning siis leidma viisid ja lahendused (ka tehnoloogilised), kuidas oma eesmärkidele lähemale jõuda. Seetõttu oleme siin kursusel välja pakkunud ka “õpilepingu”, et igaüks saaks korra maha istuda ja mõelda, mida, milleks ja kuidas, sest tsiteerides Teetu, siis “defineerimata õpieesmärki võib õpiprotsess muutuda omamoodi vegeteerimiseks või piirduda juhuslikku laadi informatsiooni käitlemisega”.

Samas, kui me räägime virtuaalsetest õpikeskkondadest, siis tihtipeale tekib arvamus, et üks virutaalne keskkond peaks võimaldama kõike, õpitegevuste planeerimisest kuni õppeprotsessi haldamiseni. Isiklikult ei ole sellega nõus, sest väga raske on luua lihtsat ja arusaadavat keskkonda, mis võimaldaks kõike. Mõeldes mõnele multifunktsionaalsele seadmele, siis peame paratamatult kogema, et jah, see seade justkui teeb mitut asja, aga ühtegi neist just väga korralikult. Ja siinkohal oleks kasulik vahet teha, et osad süsteemid on õppeprotsessi haldamiseks ja teised on sobivad õpikeskkondadeks.

Seoses haridustehnoloogia tulekuga on rohkem hakatud rääkima personaliseeritusest ning võimalusest kohandada keskkondi vastavalt individuaalsetele vajadustele. Või nagu Jaanika ja Romil arvavad, (siinkohal Romili sõnadega) “minu jaoks seostub õpikeskkonna mõistega midagi personaalset/isiklikku, mitte midagi õpihaldussüsteemi sarnast”. Huvitav ja paljulubav algus ja sellest räägime edasi oktoobris.

Aga lõpetame selle esimese tagasivaate Heli poolt tõstatatud küsimusega, mis jätame nö õhku rippuma ja igale ühele mõtisklemiseks “kust läheb piir mõistliku kasutuse ning liigtarbimise vahel?” ja jutt käib siin tehnoloogiast :)

Tänud veelkord inspireerivate mõtete eest ning aktiivsetele kommenteerijatele! Samas ärgem edaspidi unustagem, et igas postituses peaks kajastuma 6-7 tunni töö. Isegi, kui te otsustate mõnel nädalal rohkem aega veeta mõne uue vahendi proovimiseks ja testimiseks, pange oma kogemused ka ajaveebi kirja teistele lugemiseks.

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s