Tagasivaade: mis on õpikeskkond

Kõigepealt suured tänud esimeste mõtete eest, eriti neile, kes teemaga ka sügavuti läksid. Õpikeskkonna temaatika on tänapäeval igati põnev valdkond, eriti just selle füüsilise ja virtuaalse komponendi kombineerimisel. Kõigile ja kõikjale sobivat õpikeskkonna mõistet on raske leida, sest õppimine toimub igal pool ja igal ajal. Või nagu Janek ütles, et õpikeskkond võib olla nii maal, meres või õhus. Olen igati nõus ka Teedu mõttega, et õpikeskkond võib olla ka inimese töökoht. See viitab väga selgelt paljuräägitud elukestva õppe kontseptsioonile ning vajadusele end pidevalt täiendada ja juurde õppida. Aga nüüd natuke teie mõtetest, sest nii mõnigi postitus pakkus huvitavaid ideid. Osad nendest võtame järgmisel kontaktpäeval lähemalt ka vaatluse alla.

Erki kui ka Heily leiavad, et virtuaalne keskkond motiveerib õpilasi rohkem või et “mida modernsem õppekeskkond on, seda rohkem tahavad õppijad seal aega viita” (Erki). Uued keskkonnad, vahendid, äpid on kindlasti esimese hooga põnevad ja huvitavad, kuid mõelgem alljärgnevale olukorrale (Learnmix projekti etnograafilisest uuringust):

Matemaatikatund arvutiklassis. Õpilased istuvad arvutite taga ning lahendavad matemaatika ülesandeid. Aeg-ajalt kutsub õpetaja mõne õpilase oma arvuti taha ning laseb õpilasel ülesande lahendada. Samal ajal on õpetaja arvuti ühendatud projektoriga ning terve klass näeb, kuidas üks õpilane õpetaja laua taga õpetaja arvutit kasutades lahendab matemaatika ülesannet. Justkui uus ja huvitav õpikeskkond, aga täpselt sama tegevuse saab väga edukalt läbi viia tahvlit ja kriiti kasutades. Selline instrumentaalne vaade tehnoloogiale, (millele ka Inge viitab), kus vanad tööriistad vahetatakse uute vastu aga jättes kõik muu samaks, on natuke lühinägelik ning jätab kasutamata tehnoloogia tegeliku potentsiaali.

Maiga poolt nimetatud õpilaste oskused (viidates I. Maadverele) (kriitiline mõtlemine ja probleemide lahendamine, koostöö, kiire kohanemisvõime, ettevõtlikkus, efektiivne suuline ja kirjalik kommunikatsioon, info otsimine ja analüüsimine, uudishimu ja loovus) pakuvad head stardipositsiooni õpikeskkonna loomisel. See näitab, et alustama peaks sellest, mida me saavutada tahame ning siis leidma viisid ja lahendused (ka tehnoloogilised), kuidas oma eesmärkidele lähemale jõuda. Seetõttu oleme siin kursusel välja pakkunud ka “õpilepingu”, et igaüks saaks korra maha istuda ja mõelda, mida, milleks ja kuidas, sest tsiteerides Teetu, siis “defineerimata õpieesmärki võib õpiprotsess muutuda omamoodi vegeteerimiseks või piirduda juhuslikku laadi informatsiooni käitlemisega”.

Samas, kui me räägime virtuaalsetest õpikeskkondadest, siis tihtipeale tekib arvamus, et üks virutaalne keskkond peaks võimaldama kõike, õpitegevuste planeerimisest kuni õppeprotsessi haldamiseni. Isiklikult ei ole sellega nõus, sest väga raske on luua lihtsat ja arusaadavat keskkonda, mis võimaldaks kõike. Mõeldes mõnele multifunktsionaalsele seadmele, siis peame paratamatult kogema, et jah, see seade justkui teeb mitut asja, aga ühtegi neist just väga korralikult. Ja siinkohal oleks kasulik vahet teha, et osad süsteemid on õppeprotsessi haldamiseks ja teised on sobivad õpikeskkondadeks.

Seoses haridustehnoloogia tulekuga on rohkem hakatud rääkima personaliseeritusest ning võimalusest kohandada keskkondi vastavalt individuaalsetele vajadustele. Või nagu Jaanika ja Romil arvavad, (siinkohal Romili sõnadega) “minu jaoks seostub õpikeskkonna mõistega midagi personaalset/isiklikku, mitte midagi õpihaldussüsteemi sarnast”. Huvitav ja paljulubav algus ja sellest räägime edasi oktoobris.

Aga lõpetame selle esimese tagasivaate Heli poolt tõstatatud küsimusega, mis jätame nö õhku rippuma ja igale ühele mõtisklemiseks “kust läheb piir mõistliku kasutuse ning liigtarbimise vahel?” ja jutt käib siin tehnoloogiast :)

Tänud veelkord inspireerivate mõtete eest ning aktiivsetele kommenteerijatele! Samas ärgem edaspidi unustagem, et igas postituses peaks kajastuma 6-7 tunni töö. Isegi, kui te otsustate mõnel nädalal rohkem aega veeta mõne uue vahendi proovimiseks ja testimiseks, pange oma kogemused ka ajaveebi kirja teistele lugemiseks.

Advertisements

Kogemused sotsiaalse meedia vahenditega

Võttes aluseks teie enesetutvustused, koostasin väikese “pilvekese”, et tekiks ülevaade, missuguseid sotsiaalse meedia vahendeid kasutatakse. Allpool oleval pilvekesel on teie poolt mainitud vahendid. Mida suuremalt on sõna, seda tihedamini seda vahendit on mainitud. Sõnapilv on koostatud tagcrowd.com abil.Screen Shot 2014-09-22 at 19.37.13

Alljärgnev pilv on võrdluseks eelmise aasta osalejatelt. Nagu näha, siis väga suuri erinevusi polegi.

Screen shot 2013-10-03 at 1.34.00 PMTänud neile, kes võtsid vaevaks oma kogemusi jagada!

 

II teema: Õpihaldussüsteemid ja sotsiaalse meedia vahendid

Hea meel on tõdeda, et kõik on hoo sisse saanud ning kursus on kohe asjalikult pihta hakanud.

Sellel ajal, kui me veedame natuke aega teie esimesi postitusi lugedes ning neist kokkuvõtteid tehes, pakume välja järgnevaks kaheks nädalaks uue teema – õpihaldussüsteemid ja sotsiaalne meedia õpikeskkonnana.

Tehnoloogia areng on toonud meile erinevad õpihaldussüsteemid (Blackboard, IVA, Moodle jne.) ning mitmesugused sotsiaalse meedia vahendid ja “äpid” (Facebook, ajaveeb, wiki, Evernote jne.), mida õpikeskkondadena või nende osana kasutada. Olles oma olemuselt erinevad (õpihaldussüsteemid/sotsiaalse meedia vahendid), pakuvad nad ka erinevaid võimalusi ning “lubavusi” (ingl. k. affordance) õpiprotsesside loomiseks ja toetamiseks.

Sellel nädalal konkreetseid küsimusi või nö selgelt defineeritud “ülesannet” ei ole. Kuna teema on oma olemuselt ääretult lai, siis pigem on igaühe enda otsustada, mida täpsemalt selle teemaga seoses ette võtta. Vastavalt eelmisel nädalal mõtiskletud õpikeskkonna mõistele on igal ühel teist kindlasti oma kindel huvi ning fookus, omad kogemused õpihaldussüsteemide ja sotsiaalse meediaga kas õppijana või õpetajana ja seega ei soovi me neid konkreetse ülesande kirjeldusega piirata.

Ühesõnaga, millest üks postitus kirjutada, on teie valik. Võimalusi on siin palju. Näiteks võib järgmised kaks nädalat veeta erinevaid õpihaldussüsteeme või sotsiaalse meedia vahendeid võrreldes, mõtiskledes ja analüüsides nende positiivsete külgede ja puuduste üle nii õppija kui õpetaja vaatenurgast

või

kas ja mil moel täidab õpihaldussüsteem või sotsiaalse meedia vahendid õpikeskkonna rolli (võttes aluseks teie enda eelmisel nädalal defineeritud õpikeskkonna definitsiooni)

või

hoopis leida mõnest artiklist mõni huvitav probleem, küsimus ning selle üle arutleda

või

olete just valimas koolile õpihaldussüsteemi ning siinkohal oleks hea võimalus pakkuda teistele ülevaadet teie valikutest ning analüüsi

või

huvitab teid hoopis, mis rolli mängivad sotsiaalse meedia vahendid hariduses

või …

Oluline, et postituses on analüüsivat ja reflekteerivat komponenti segatuna oma kogemustega ning loetuga, aga konkreetne teema (mis sellel nädalal on õpihaldussüsteemid ja sotsiaalne meedia õpikeskkonnana) vaatenurk jääb teie valida. Arvame, et selline lähenemine loob võimaluse esitada erinevaid mõtteid, erinevaid argumente ning arusaamu rikastades meie oma maailmapilti õpikeskkondadest ning nende võimalikest aspektidest.

Juhul, kui sul on mõni huvitav näide, kuidas sotsiaalse meedia vahendeid/digitaalset tehnoloogiat saaks kasutada õpikeskkonna loomisel (või üldiselt õppetöös) ning sa arvad, et ka teised võiks sellest ideid saada, postita ka see oma isiklikku ajaveebi. See kursus on just selleks, et oma kogemusi jagada.

Kursuse ajaveebis, artiklite ja õppematerjalide alt leiab nimekirja võimalikest teemakohastest artiklitest, kuid väga teretulnud on ka kõik muud allikad, peaasi, et postitusest peegeldub, et midagi on juurde loetud.

Postita võimalusel oma mõtisklused isiklikku ajaveebi hiljemalt 1.10. südaööks, sest siis jääb paar päeva aega veel kursusekaaslaste ajaveebides ringi kolada, nende mõtteid lugeda ja kommenteerida.

Mõnusat pealehakkamist!

Mõned soovitused seoses ajaveebidega

Ma nägin, et osad õppijad on teinud kursuse jaoks oma ajaveebi eraldi lehekülje (WordPress puhul Pages). Ma palun lehekülje asemel teha kursusega seotud sissekanded postitustena (WordPress puhul Posts). Ajaveebitarkvarad võimaldavad RSS ja/või Atom tehnoloogia abil uusi postitusi automaatselt tellida, sellel põhineb näiteks postituste kuvamine EduFeedris.

Postituste paremaks haldamiseks oma ajaveebis soovitan ma luua iga kursuse jaoks eraldi rubriigi (WordPress puhul Categories / Rubriigid; Blogger puhul Labels).

Rubriigil on umbes sellisel kujul aadress: http://lepakas8.wordpress.com/category/ifi7052/

Lehekülgede puhul puudub aadressis sõna category ning lehekülje nimi tuleb kohe ajaveebi domeeni järel. Näiteks: https://opikeskkonnad.wordpress.com/kursusest/

Annan e-maili teel privaatselt märku neile, kes on praegu postituse asemel lehekülje teinud.

Teiseks lubasin kirjutada siia seaded, mis on vajalikud kommentaaride koheseks avaldamiseks. WordPress puhul tuleb selleks kontrollida, et Discussion Settings leheküljel oleks märgistamata valikud Comment must be manually approved ja Comment author must have a previously approved comment.

wp_discussion_settings

Blogger puhul tuleb valida Comments lehel Comment moderation juures raadionupp Never.

blogger_comments_settings

I teema: Õpikeskkonnad

Enne, kui sisulise poolega tegelema hakkame, siis kõigepealt …

… loo isiklik ajaveeb või võta kasutusele olemasolev. Kui kasutad ajaveebi ka teistel eesmärkidel, palun loo eraldi kategooria selle kursuse jaoks.

… registreeri oma ajaveeb EduFeedris.

… postita lühike enesetutvustus ning kogemused sotsiaalse meediaga nii vabal ajal, töö kui õppimise eesmärgil.

… mõtiskle, mida soovid siit kursuselt kaasa võtta ning pane kirja esimene versioon õpilepingust. Õpilepingu kohta leiad rohkem infot I kontaktpäeva slaididest.

Esimene sisuline postitus kui sissejuhatus teemasse:

Postita oma mõtted seoses õpikeskkondadega ning too välja need aspektid/funktsioonid, mis on sinu jaoks õpikeskkonna juures olulised. Kursuse sisulist osa alustame mõiste “õpikeskkond” defineerimisega, mis saab olema aluseks kursusel käsitletavatele teistele teemadele. Õpikeskkond mängib õppeprotsessis olulist rolli, kuid samas võib õpikeskkonda mõista väga mitmeti. Esimese kahe nädalase bloki eesmärk on uurida natuke kirjandust õpikeskkondadest ning pakkuda välja oma arusaam õpikeskkonnast, olgu see siis füüsiline, virtuaalne või kombinatsioon.

Sissejuhatuseks teemasse soovitame lugeda midagi järgnevatest …

  • Väljataga, T., Pata, K., & Priidik, E. (2009). Õpikeskkonna kujundamine haridustehnoloogiliste vahenditega. K. Pata & M. Laanpere (toim.), Tiigriõpe: haridustehnoloogia käsiraamat (lk. 11-14). Tallinn: TLÜ Informaatika Instituut. [PDF]
  • Dillenbourg, P., Schneider, D., Paraskevi, S. (2002). Virtual Learning Environments. In A. Dimitracopoulou (Ed.), Proceedings of the 3rd Hellenic Conference on Information & Communication Technologies in Education (pp. 3-18). Rhodes: Kastaniotis Editions. [PDF]
  • Wilson, B. G. (1995). Metaphors for Instruction: Why We Talk about Learning Environments. Educational Technology, 35(5), 25-30. Loetud aadressil http://carbon.ucdenver.edu/~bwilson/wils95
  • Hiemstra, R. (1991). Creating Environments for Effective Adult Learning. San Francisco: Jossey-Bass. Loetud aadressil http://www-distance.syr.edu/leindex.html

… või otsida ise midagi. Eelpool nimetatud kirjandus ei ole tingimata kohustuslik. Kasutada võib mitmesuguseid allikaid, teiste definitsioone (sellisel juhul koos korrektse viitega), kui need juba ühtivad sinu arvamusega kui ka ise sõnastada õpikeskkonna mõiste. Ühesõnaga, mida mõtlen õpikeskkonna all kui ma seda sõna kasutan.

Lisaks enda postitusele ootame ka aktiivset kursusekaaslaste ajaveebide jälgimist ja kommenteerimist, seda kindlasti aga teisel nädalal (15-21.09).

Kogu eelnev võiks valmida 14.09. südaööks.

Julget pealehakkamist!