III kontaktpäev

Pühapäeval, 1.12.2013 kell 14:00 – 18:00 ruumis T-416 on meil viimane kokkusaamine selle kursuse raames.

Plaanis on:

– Ülevaade kursuse hetkeseisust, tehtud ja tegemata tööd

– Grupitööde esitlemine ning arutelu

– Viimaste teemadega seotud küsimuste ning mõtete arutelu (Personaalsed õpikeskkonnad, Õpikeskkondadega seotud tehnoloogiad ja standardiseerimine, e-Portfoolio ja pädevused, Õpivõrgustikud). Selleks koguge kokku tekkinud küsimused, mõtted, ideed, argumendid, segaseks jäänud aspektid jne, et neid siis koos lahata.

– Arvestuse saamisega seotud informatsioon

– …

Peatse kohtumiseni!

Advertisements

Tagasivaade e-portfoolio ja pädevuste teemale

Kõigeapealt tahaks ära mainida selle, kui huvitav oli uurida osalejate erinevaid e-portfoolioid. Need olid mõnusalt lihtsad ja selged, kergesti navigeeritavad ja arusaadavad, kujunduse poole pealt stiilselt tagasihoidlikud ja puhtad ning sisu poolest rikkad. Nende hulgast leiab terve rida väga häid näiteid demonstreerimiseks.

Mulle jäi mulje, et suurem osa teist on nõus sellega, et õpetajal võiks olla üks oma isiklik portfoolio, mida kasutada ka atesteerimisel. Julia mõtte “…et e-portfoolio on pigem loominguline tegevus mis suunatud õpetaja enesearengule. Kas võib loovus olla väljastpoolt hinnatud? Kas on see võimalik ühise vormi ja sisu hindamiskriteeriumite puudumisel?” võtame viimasel kontaktpäeval arutlusteemade hulka.

Aga nagu Tiina mainib, et “Oleks mul taipu olnud eelneva 5 aasta jooksul portfooliot pidada (saab ju seadistada nii, et seda keegi peale minu ei näe), oleks atesteerimiseks valmistumine valutu olnud“, siis selles on tegelikult iva sees. Ei pea ju olema portfoolio kogu aeg avalik kõigile, aga mõte koguda kokku ning kuskil salvestada tehtud tööd ja tegemised koos mõtisklustega väärib kindlasti kaalumist. Mine tea, millal ja kus seda võib vaja minna ning siis saab vajadusel kiiresti ühe portfoolio kokku panna. Ja siinkohal annab ju digitaalne tehnoloogia meeletult ruumi loovuseks, oma tegemiste ja saavutuste kogumiseks ning digitaalse jälje salvestamiseks.

Siit edasi minnes Dairi püstitatud küsimuse juurde “…jääb minu jaoks siiski selgusetuks, milline võiks olla e-portfoolio struktuuriliselt, mis vastaks kõige paremini oma arengu ja pädevuste tõendamiseks. Mida e-portfoolios peaks kindlasti kajastama. Tehnoloogilises mõttes on e-portfoolio personaalne veebileht, mille abil oma imagot digitaalse jalajäljena kujundaja ning mis peaksid andma positiivse kuvandi tööandjale kui ka töövõtjale“. Portfoolio struktuur oleneb üsna palju sellest, mis on portfoolio eesmärk ning missuguseid pädevusi soovime demonstreerida. Tegelikult juba portfoolio disain, kokkupanek, selle struktuur ütlevad väga palju inimese ning tema võimalike pädevuste kohta. Siinkohal on väga keeruline anda ühist retsepti, milline peaks olema ühe portfoolio struktuur. Eks e-portfoolio juures kehtib sama vana mõte – KISS (keep it simple and stupid) – lihtsus ja selgus.

Ja selge on see, et “…et e-portfoolio kavandamine on nagu Tallinna linn mis ei saa kunagi valmis ning mida tuleb pärast uue pädevuse omandamist ja uue eesmärgi püstitamisel järkjärguliselt täiendada” (Dairi). Julia mõte siduda e-portfoolio ajateljega on siinkohal vägagi asjakohane.

Minu jaoks portfoolio juures on ikkagi kõige olulisem see fakt, et inimene võtab ette oma tegemised ja saavutused, analüüsib, mõtiskleb ning teeb edasisi plaane nagu Aivi välja toob …aitab muuta meid teadlikuks oma pädevustest ja oskustest, et me oskaks teha teadlikke edasiõppimise ja karjäärivalikuid. Ning miks mitte harjutada juba õpilasi selles suunas arenema.

Ja lõpetuseks Kristeli püstitatud küsimus “…kas see, mida olen tahtnud portfoolioga välja näidata ka tõesti sealt välja paistab? Kas see, mis välja paistab on õige (üle paisutatud või liiga vähene)?“, mis peaks meil kogu aeg teadlikult mõttes olema kui koostame oma portfoolioid…

Suured tänud jagamast ning panustamast!

Meeldetuletuseks

Et see aine arvestatud saada, peavad olema tehtud järgmised postitused:

  • Personaalne õpileping
  • Mis on õpikeskkond?
  • Õpihaldussüsteemid ja sotsiaalse meedia vahendid
  • Personaalsed õpikeskkonnad
  • Kohandatud personaalne õpileping
  • Õpikeskkondadega seotud tehnoloogiad ja standardiseerimine
  • e-Portfoolio ja pädevused
  • Õpivõrgustikud
  • Kokkuvõtlik refleksioon baseerudes õpilepingule
  • Grupitöö esitlus

Kui mõni postitus on tegemata jäänud, tuleks see kindlasti järgi teha.

Esimene võimalus arvestus ametlikult kirja saada on 1.12.2013. Kui see kuupäev tundub väga võimatu (kindlasti peab selleks ajaks olema valmis grupitöö), siis teine võimalus on selles aines arvestus saada 10.12.2013. Vastavalt sellele, kuidas te oma töödega valmis jõuate, registreerige end ka ÕIS’is nö eksamiks.

Kui mõni postitus ei ole piisav, võtan e-maili vahendusel ühendust.

Jõudu viimasteks ponnistusteks!

VI teema: õpivõrgustikud

Meil on jäänud vaid kaks nädalat, et selle kursusega ametlikult ühele poole saada. Viimase teemana võtame vaatluse alla õpivõrgustikud, teema, millega me ka esimesel kontaktpäeval juba natuke alustasime. Meeldetuletuseks allpoololev foto esimesest päevast, mis näitab juba küllaltki kontaktitihedat võrgustikku.

photo

Seega mõtiskleme teemal, mis on võrgustik ning mis teeb ühest võrgustikust õpivõrgustiku…

Suhtevõrgustikest ja sotsiaalsetest võrgustikest on räägitud juba ammu, kuid õpivõrgustik on saanud populaarseks tänu veebi pidevale arengule ja sotsiaalse meedia levikule. Mitmed tehnoloogilised vahendid võimaldavad tänapäeval luua erinevaid võrgustikke inimestega, kes asuvad geograafiliselt üksteisest kaugel. Üks nendest on õpivõrgustik. Nii nagu personaalne õpikeskkond, nii võib öelda ka, et õpivõrgustik on mingis mõttes eksisteerinud juba ammu, kuid ilma tehnoloogilise abita. Kuid just tehnoloogia on see, mis muudab õpivõrgustiku mõistet, selle olemust ja ulatust.

Õpivõrgustikke käsitletakse kui ühte uue õppimiskultuuri vältimatut osa. Õpetaja ei ole enam see, kes teadmisi jagab, vaid õppimine toimub erinevates võrgustikes kollektiivselt, õpitakse üksteiselt.

Peab tunnistama, et ülevaatlik materjal õpivõrgustike kohta eesti keeles kahjuks puudub. Küll aga tasub korra vaadata:

– e-Õppe arenduskeskus on pakkunud rida seminare “Võrgustik võrgutab”

– Lisaks on Ingrid Maadvere juhtimisel Haridustehnoloogide võrgustik

Selle viimase nädala tegevused on plaanitud üsna “mõtisklevad” ja “arutlevad” kombineerides oma kogemusi ja arusaamu kirjandusest leituga:

Nagu ikka, on teemale lähenemine üsna vaba ning vaatluse alla võib võtta ükskõik missuguse huvi pakkuva aspekti. Aga siinkohal toon välja ka mõned võimalikud vaatenurgad, millele keskenduda:

– Mida tähendab sinu jaoks mõiste “(õpi)võrgustik”? Mis on need tunnused, mis on omased (õpi)võrgustikele?

– Millised on sinu isiklikud kogemused (õpi)võrgustikega? Kuidas need on toetanud sinu eesmärke, tegevusi, enesearengut? Mis on sinu jaoks olnud positiivset, mis negatiivset?

– “Õpikeskkonnad ja õpivõrgustikud” kursus kui üks potentsiaalne arenev õpivõrgustik. Kuidas sa tajud seda kursust õpivõrgustikuna, millistest elementidest see koosneb, kas võrgustikul on kindel keskne koht, liider või muutub see ajas, milliseid tehnoloogilisi vahendeid see võrgustik kasutab, et eksisteerida ning võrgustikuna areneda jne…

Võimalikku inglisekeelset lisalugemist leiab kursuse ajaveebist lugemismaterjali lehelt, kui nagu ikka, on teretulnud ka kõik muud leitud allikad ja huvitavad materjalid.

Niisiis…

Esiteks: Postita oma mõtted ajaveebi, mis sisaldavad viiteid kirjandusele, analüüsivat ning reflekteerivat komponenti.

Teiseks: Viimistlege viimase kahe nädala jooksul ka oma grupitöö, et seda pühapäeval, 1. 12.2013 tutvustada.

Kolmandaks: kuna kursus saab varsti läbi, siis selle kursuse kõige viimaseks nö ülesandeks saab olema refleksioon õpitule baseerudes kursuse alguses loodud ning kursuse keskel korrigeeritud personaalsele õpilepingule. Reflekteerimisel võiks aluseks võtta järgmised küsimused: Kuidas ma oma eesmärgid täitsin? Mis minu jaoks töötas ja mis mitte? Miks? Mis on need aspektid, mille kallal pean veel vaeva nägema? Millised on minu tugevad ja nõrgad küljed? Mida ma peaksin järgmisena tegema?

Tähtaajaks on pühapäev 1.12.2013. 

Tagasivaade tehnoloogiatele

Käisin ka teie ajaveebides korjel :) nagu Tiina seda nii vahvalt nimetab. Leidsin väga tõsiseid ja põhjalikke kogemuste jagamisi, nagu näiteks Vaiko, Tuuli, Dairi, Aivi ja veel mõned ning vähem informatiivsemaid postitusi. Loodan, et üksteise kogemustest leiate nii mõndagi, mida katsetada ning ise järgi proovida (näiteks Kärdi vajadus leida midagi bookmarkide ja kasutajanimede haldamiseks), sest nimekiri teie poolt mainitud erinevatest tehnoloogiatest on tegelikult pikk ja muljetavaldav. Leidsin üllatusega, et Julia juba mainis alternativeto.net teenust. Minul on näiteks proovimata veel Pocket. Olen just see, kes kogu aeg leiab midagi ja tahab oma leiud salvestada, et siis hiljem neid uurida ehk siis tegelen ka aktiivselt Aivi mainitud rotlusega :). Või siis IFTTT, millest olen kuulnud, aga ei ole siiani leidnud motivatsiooni seda tõsiselt katsetada või siis Skitch või Viber. Igatahes tänud jagamast!

Kui nüüd oma kogemusi jagada, siis minu elu on kõvasti mugavamaks teinud juba eelmine kord mainitud 1Password salasõnade haldamiseks. Lisaks on kasutusel Toggle aja mõõtmiseks ning tööajatabelite täitmiseks (Eesti oma leiutis). Alguses võttis selle kasutajaliidesest arusaamine natuke aega, aga üldkokkuvõttes täitsa hea võimalus saada ülevaade, mis tegevusi on tehtud ja kui palju aega nende peale kulutatud. Hoogsalt olen kasutanud ka MarsEdit ajaveebipostituste tegemiseks ning NetNewsWire uudisvoogude kogumiseks. Parim leid on aga Scrivener artiklite ja tekstide kirjutamiseks, mis on väga hea alternatiiv Mac’i peale mitte nii hästi toimiv Word. Ja kindlasti üks inglise-eesti/eesti-inglise sõnaraamat. Tööalaselt on meil Doodle, Googledocs ja Flashmeeting (videokonverentside jaoks) väga tihedas kasutuses.

Ja kas pole Aivil õigus? “Sellepärast ma mõtlengi nüüd, et kui palju lihtsam on valida sobivaid vahendeid, kui on aimu sellest, kuhu internetimaailm teel on.”