III teema: Personaalsed õpikeskkonnad

Kui me eelmistel nädalatel võtsime vaatluse alla õpihaldussüsteemid ja sotsiaalse meedia õpikeskkonnana, siis sellel nädalal oleks loogiline samm liikuda personaalse õpikeskkonna mõiste juurde. Personaalse õpikeskkonna mõiste on haridustehnoloogia valdkonnas viimasel ajal väga populaarseks teemaks kujunenud. Juba neli aastat on organiseeritud puhtalt personaalse õpikeskkonna kontseptsioonile keskendunud rahvusvahelist konverentsi. Hoolimata iga-aastastest konverentsidest, ei ole veel välja kujunenud väga selget arusaama, mis on personaalne õpikeskkond ning kuidas seda hariduses rakendada. Mõned väidavad, et igal õppijal on olnud oma personaalne õpikeskkond ka enne tehnoloogia arengut ja on ka edaspidi, tänapäeval on see lihtsalt läbipõimitud tehnoloogiliste vahenditega. On neid teadureid, kes vaatlevad personaalse õpikeskkonna kontseptsiooni kui analüütilist vahendit mõistmaks digiajastul õppimises toimuvat. Selle grupi teadurite poolest antud mõiste pigem viitab õppija suuremale kontrollile ja vastutusele õppeprotsessis. Teised väidavad, et personaalne õpikeskkond on vaid kogum sotsiaalse meedia vahenditest võimaldades õppijal ise kokku panna valik sobivatest vahenditest jättes kogu õppeprotsessi traditsioonilisena. Viimasel ajal liigub selle valdkonna “teadus” aga suunas, kus üritatakse leida võimalusi pakkuda personaalset õpikeskkonda institutsioonide (ülikoolide, koolide) poolt ning “liita” see institutsioonide õpihaldussüsteemidega. Selline lähenemine viitab väga tehnoloogilisele arusaamale õpikeskkondadest.

Mida me mõistame personaalse õpikeskkonna all ning milline see personaalne õpikeskkond välja näeb, sõltub ikkagi sellest, millisena iga õppija oma keskkonda tajub erinevatel ajahetkedel ja erinevate õpiprojektide raames, sest juba sõna personaalne viitab sellele, et siinkohal on õppija keskne figuur, kes otsustab ja vastutab.

Meenutades esimestel nädalatel defineeritud õpikeskkonna mõistet, võta esiteks ette mõni personaalset õpikeskkonda kajastav artikkel ning reflekteeri oma ajaveebis, kuidas sina mõistad personaalse õpikeskkonna kontseptsiooni ning mis on sinu jaoks personaalne õpikeskkond.

Teiseks mõtiskle, kuidas sa tajud oma personaalset õpikeskkonda oma magistriõpingute raames? Kas see on teistsugune võrreldes sinu varasemate õpingutega? Mil määral on see keskkond sinu koostatud ning mil määral on see nö peale surutud (näiteks pean kasutama IVA, kuna mingil kursusel on see keskne vahend)?

Kolmandaks visualiseeri oma magistriõpingutega seotud personaalne õpikeskkond  näidates ära komponendid ja nende omavahelised seosed. Millistest osadest see koosneb? Milliseid vahendeid (inimesed, raamatud, spetsiaalsed programmid jne.) see sisaldab? Põhjenda, miks on sinu keskkond just selline? Joonised oleksid meil heaks baasmaterjaliks võrdlemaks kas ja kuivõrd me tajume oma personaalset õpikeskkonda magistriõpingute raames erinevalt ning kuivõrd õpetaja/õppejõud saab kontrollida õpikeskkondi. Konkreetseid visualiseerimise vahendeid on üsna keeruline soovitada, kuna inimestel on erinevad tasemed ning harjumused. Seega on valik teie ning soovitan siinkohal soojalt midagi uut proovida, sest selleks see kursus just ongi.

Personaalse õpikeskkonna teemaga seotud postituse tähtaeg on 20.10.2013.

Kui mõni artikkel jääb kättesaamatuks, aga on huvi, siis võtke kindlasti minuga ühendust. Loomulikult võib otsida ka ise materjali ning tugineda sellele.

Mõnusat algavat nädalat!

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s