Nädala kokkuvõte: sotsiaalne meedia õpikeskkonna osana

Tehes kokkuvõtet eelmisest teemast jäi mulle silma, et iga teine osaleja ei olnud teisipäeva õhtuks jõudnud veel oma postitust teha. Miks nii? Loomulik kadu on normaalne, aga et 18 osalejast tervelt 9, oli mulle suureks üllatuseks. Küll aga need, kes on vaevunud tähtajaks ülesanded ära tegema, pakkusid küllaltki huvitavat lugemismaterjali.
Mulle jäi mulje, et osalejate suhtumine sotsiaalse meedia kasutamisse on üldiselt positiivne. Samas leidus ka natuke kriitikat, mis oli välja toodud puudustena nii õppija kui õpetaja vaatenurgast.

Kogusin seekord kokku mõtted ja küsimused, mida tahaks kõigiga jagada. Tihtipeale jäävad osad mõtted tähelepanuta, nagu ka Elo kirjeldas, üheks puuduseks on laialipillutus.
Alljärgnevalt aga mõned väited/küsimused mõtisklemiseks.

– Nii mõnigi teist (näiteks Viive ja Dmitri) väitis, et sotisaalse meedia vahendite kasutamine õppetöös aitaks palju kaasa laste õpiedukusele ja motivatsioonile. Kas olete tõsisemalt mõelnud, et mil moel see kaasa aitaks ja miks? Mis on need väga olulised tegurid/omadused/funktsioonid, mis sotsiaalsel meedial on, mis õpiedukust toetaksid ja motivatsiooni tõstaksid?

Mihhail mainib, et “Ideaalis sotsiaalse meedia võimaluste kasutamine õpikekskonnas annab selle kasutaja jaoks võimaluse uuteks õpimis meetoditeks, annab suurema kontrolli kogu õppeprotsessi üle, annab võimaluse peer-to-peer õpetamiseks/õpimiseks, tõhustab reflektiivõpet ja võimaldab digitaalse identiteedi loomist”.
Tekib küsimus, kuidas seda reaalselt praktikas teostada?

Taimi leiab, et “Kõiki kaaslaste postitusi saab kommenteerida [ajaveebis], anda tagasisidet, ära märkida õnnestumised ja vaielda lahkarvamuste korral. Need vahendid võimaldavad osaleda aktiivselt õppetöös”.
Kõik tundub teoorias väga võimas, aga kui me näiteks vaatame meie enda kursust, siis ei saa väita, et kommentaarides toimuks väga aktiivne sisuline vestlus, vaidlemine, tagasiside andmine. Kas see ikkagi praktikas nii hästi töötab? Kuivõrd oleme valmis kommenteerima, vaidlema ning aktiivselt osalema? Kuivõrd neid võimalusi kasutatakse õppetöös? Ning miks see üsna tihti ei tööta?

Taimi toob välja veel oma kogemuse, et “Oma kooli kodulehele olen foorumi vahendi lisanud kahel korral ja mõlemal korral selle ka eemaldanud lugejate ja kirjutajate vähesuse tõttu. Seda teevad kõik nüüd Facebookis!”
Mis võib olla põhjus, et foorum ei tööta, küll aga Facebook. Kuidas tundub, kas siin kursusel võiks ka olla foorum, mis võib-olla teeks lihtsamaks selle eelpool mainitud aktiivse osalemise õppetöös, sest vestlus toimuks ühes kohas?
Testin oma teisel online kursusel foorumit ning paraku on praktika selline, et foorum muutub aktiivseks paar tundi enne tähtaega. Sellisel moel on tegemist vaid linnukese saamisega ning pidevat diskussiooni tegelikult ei toimu. Kahjuks.

– Avatus – kellele eelis, kellele puudus. Teie haridustehnoloogidena või ka informaatika õpetajatena peate ühel päeval koolis tõenäoliselt veenma teisi õpetajaid avatuses. See on tõsine õpetajate mõttemaailma muutus, erinevate traditsiooniliste tõekspidamiste ümberkallutamine ning need uskumused ja tõekspidamised on saanud löögi suures osas tänu sotsiaalse meedia levikule. Õpetaja ja õpilase rollid on muutumas. Inimese mõttemaailma muutmine on vast kõige suurem väljakutse…

Elo toob välja mõtte, et sotsiaalse meedia kasutamisega saab õppejõud paremini ning paindlikumalt õppimise protsessi suunata. Miks peaks aga õppejõud õppetööd suunama, kas selleks ei võiks mitte olla tudeng, kes analüüsib oma tegevusi ja teadmisi ning oma vajadustest lähtuvalt valib ja otsustab. Mis ei tähenda seda, et vajadusel ei võiks nõu küsida õppejõu käest.

Elo püstitas ka huvitava küsimuse. Ehk kellelgi on vastus kohe võtta. “Kuna WordPressiga saab suletud blogi pidada, siis selline küsimus tellitud uudisvoo kohta – kas saab tellida kinnisest blogist RSS-voo oma avalikku blogisse? Kas seda näevad siis kõik või ainult mina sisselogituna, kui mul on õigus seda blogi näha?”

Ruth mainib, et “Haridustehnoloogide üks olulisimaid eesmärke on pedagoogika 2.0 juurutamine”, mis on täiesti õige (kuidas iganes me seda siis ka ei nimetaks), sest ainult tehnoloogiliste vahendite kasutamisest ei piisa. Midagi peab muutuma ka lähenemistes, metoodikas. Aga mida võiks see termin endas sisaldada ning kuidas seda juurutada?

Ruth toob välja huvitava mõtte: “Sotsiaalse meedia võimalused aitavad täita õpikeskkonnale esitatavat sotsiaalsuse ja koostöö nõuet, muuta õpikeskkonda sotsiaalseks ruumiks. Sotsiaalne mõõde on õpikeskkonna puhul väga oluline”
Mulle see mõte meeldib, kuid samas jääb siit mõttest nagu mulje, et see sotsiaalsuse mõõde õpikeskkondades enne puudus ning nüüd tehnoloogia abiga saame lõpuks sisse tuua sotsiaalsuse…

Ning seekord lõpetame Ruthi mõttega: “Veeb 2.0 on tulnud selleks, et jääda ning seda pudelisse tagasi toppida pole võimalik”. :)

Suur aitäh panustamast!

Advertisements

3 thoughts on “Nädala kokkuvõte: sotsiaalne meedia õpikeskkonna osana”

  1. Vastuseks Terje poolt esitatud vastulausele , miks peaks õppejõud suunama, kas selleks ei võiks olla tudeng ise. Tavaliselt on ainel eesmärgid kuhu plaanitakse õppetöö tulemusel jõuda. Need on otseselt ja kaudselt seotud tudengi õppimise eesmärkidega. Õppijana saame oma vajadustest lähtuvalt suunata seda, mida teame või oleme teadvustanud, kuid vahel võib sattuda nagu kapten Trumm nõiaringi, heietada ühte ja sama ise seda märkamata. Ehk siis seda, mida ei tea, ei tea ka õppida. Õppides peaks vaatenurk laienema. Õppejõud võiks näha protsessi ja suunata, kui on vaja. Mulle tundub, et teie teete seda. Mulle annab hea õppejõud kindlustunde. Mis ei tähenda, et ma tema jutus kahelda ei võiks. Õppejõud avab ukse või vahel näitab ainult pragu, kust valgus paistma võiks hakata.
    Kommenteerimise kohta: inimene pidi olema oma olemuselt laisk. Ehk kui otsest vajadust pole või pole varasemat head kogemust, millest kasu oleks olnud, siis ta ei tee. Eriti tudeng. Kuna ma tean, et üks osa kommenteerimisest on aine edukaks läbimiseks vajalik, siis kommenteerin. Kui seltskond on mõnus ja kommenteerimine arendav ehk saan midagi kasulikku, siis ühel hetkel teen seda juba ilma õppejõu surveta. Postituse kommenteerimine on hea, sest hoiab teemaga tekkinud küsimused, vastused koos. Kui kommentaare ei ole, siis on mitu variant – kõik oli arusaadav, ei olnud huvitav või on kaaslased tagasihoidlikud. Lisaks veel kui tihedalt blogi õppetöös kasutatakse, st kas minnakse ainult postitust tegema või jookseb sinna kasulik info kokku. Foorumitega on nii, et pead sinna minema, aga Facebookis ollakse. Infoväljas olles on lihtsam anda kommentaari. Kommenteerimisega harjunutel algab uues aines/seltskonnas ikkagi kõik uuesti, alguses kompad, kas tasub või mitte sõna võtta.

  2. Elo, olen sinu poolt öelduga täiesti nõus.
    Kuna ma ise Facebook’i kasutaja ei ole (kuigi viimasel ajal peab lausa töö pärast sinna kiikama), siis tundus mulle esimese hooga küsitav, et miks Facebookis vestlus toimib ja foorumis mitte. Aga kui on nii, et Facebookis OLLAKSE kogu aeg, siis ei olegi midagi lisada… :)

  3. Jah, päris karmilt jäi kõlama see FBs olemine :) Kinnistes keskkondades hakkavad foorumid toimima küll. Kogemus praktilistel töödel põhinevast Moodle toega kursusest. Ja FB on ka kinnine keskkond, seepärast siis sealgi. Kui FB kursuse foorum oleks avalik kõikidele nn sõpradele, siis vaevalt et foorum seal toimiks.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s