Õpihaldussüsteemide nädala kokkuvõte

Olen teile veel võlgu õpihaldussüsteemide nädala kokkuvõtte. Esimese asjana hakkas teie postitustest silma väike segadus mõistetega. Virtuaalne õpikeskkond on selgelt laiem mõiste, ning õpihaldussüsteemid on selle üheks alaliigiks. Lisaks täisfunktsionaalsetele õpihaldussüsteemidele (Moodle, IVA, WebCT, …) on olemas terve rida keskkondi, mida nende piiratud võimaluste või muu eripära tõttu ei saa päris õpihaldussüsteemideks pidada, kuid mis on kindlasti virtuaalsed õpikeskkonnad (VIKO, Krihvel, EduFeedr, …).

Enamik teist valis analüüsiks Moodle’i keskkonna. Moodle’i positiivsetest omadustest saite te rühma peale päris põhjaliku loetelu. Negatiivsetest külgedest tuli esile eelkõige see, et õpetajad vajavad Moodle’is töö alustamiseks kasutajatuge ja koolitust. Minu arvates sobiks seetõttu koolis Moodle’i kõrval paralleelselt kasutamiseks ka VIKO, mis on küll piiratud võimalustega kuid algajale lihtsam kasutada. Mihhail tõi oma postituses välja, et “mitme õpihaldussüsteemi kasutamine kooli piires muudab nende kasutamise väga ebamugavas just põhikasutajate jaoks, õpilaste jaoks”. Olen sellega üldjoontes nõus, kuid tänapäeval on paljude erinevate veebikeskkondadega kokku puutumine suhteliselt vältimatu.

Meelis tutvustas oma postituses Eesti Kaitseväes ja Kaitseliidus kasutusel olevat õpihaldussüsteemi Ilias ning andis põhjaliku ülevaate selle plussidest ja miinustest. Piret analüüsis IVA õpihaldussüsteemi ning Ruth valis analüüsi jaoks meie uue alles arendamisel oleva Dippler õpihaldussüsteemi.

Peaaegu kõik teie hulgast toetasid pigem õpihaldussüsteemide pooldajate seisukohti. Ainult Kristi kaldus avatud õpikeskkondi pooldama.

Ma ise olen oma õppetöös aastaid avatud õpikeskkondi eelistanud, kuid kindlasti on omad eelised ka õpihaldussüsteemidel. Minu silmis on õpihaldussüsteemidel avatud õpikeskkondadega võrreldes kolm eelist:

  • võimalus arutada delikaatseid teemasid suletud keskkonnas;
  • võimalus anda õppijatele privaatset tagasisidet ning edastada hindeid;
  • võimalus jagada materjale, mille jagamine avatud keskkonnas ei ole autoriõiguste tõttu võimalik (näiteks teadusartiklid).

Viitamisest oli meil juba laupäeval juttu. Teine vormistuslik teema, millele ma tahaksin tähelepanu juhtida, on teiste autorite jooniste kasutamine oma töödes. Paaris postituses hakkasid mulle silma joonised Veronika ja Mardi esitlustest. Autoriõiguse seaduse §19 lubab teiste autorite teoste kasutamist illustreeriva materjalina õppe- ja teaduslikel eesmärkidel. Paraku ei tule seadusest selgelt välja, kus lõppevad õppe- ja teaduslikud eesmärgid. Ma ise järgin seda praktikat, et füüsilises maailmas on õppeotstarbeliseks kõik, mis toimub klassiruumis. Virtuaalses maailmas võib klassiruumi analoogiks pidada suletud õpikeskkonda. Avatud veebikeskkondades on asi keerulisem, näiteks Vikipeedia hoiab autoriõiguste suhtes väga ranget joont ega kasuta illustratsioone selle autoriõiguse seaduses lubatud erandi alusel. Seetõttu ei kasutaks ma ka ajaveebipostitustes teiste autorite fotosid ja jooniseid, kui need ei ole kindlalt kasutamist lubava litsentsi alusel.

Kindlustundega võite te oma kodutöödes kasutada jooniseid ja fotosid, mis on avaldatud Creative Commons Attribution litsentsi alusel. Selle litsentsi puhul on ainsaks kohustuseks autorile viitamine. Teiste Creative Commons litsentside puhul, on enamasti nõue avaldada oma postitus sama litsentsiga, mille alusel oli kasutatud illustratsioon (seda tähendab sõna ShareAlike litsentsi nimes). Autoriõigustest tuleb pikemalt juttu kevadel toimuval digitaalsete õppematerjalide koostamise kursusel.

Selles teemas saite lühikese teoreetilise sissejuhatuse õpihaldussüsteemidesse. Praktilisete oskuste jaoks on meil õppekavas sellest sügisest eraldi kursus IFI7064 Õpihaldussüsteemid.

Advertisements

4 thoughts on “Õpihaldussüsteemide nädala kokkuvõte”

    1. Tänud viite ja BigBlueButton tutvustuse eest. Tore on näha, et eelmise aasta üliõpilased ka kursust edasi jälgivad :)

      Olen sellest vahendist teadlik, aga pole reaalselt katsetada veel jõudnud. Ma arvan, et kuigi BigBlueButton on võimalik integreerida Moodle’iga, ei ole päris õige nimetada seda õpihaldussüsteemiks. Tegemist on ikkagi vahendiga veebikonverentside läbiviimiseks.

      1. :) Nõus, BBB tutvustuses on tõesti kirjas, et tegemist on avatud lähtekoodiga veebikonverentsisüsteemiga, mis sobib kaugõppe läbiviimiseks. Teatud määral võimaldab see ka õppesisu ja õppeprotsesse hallata, sellest üksikud sarnased jooned õpihaldussüsteemiga.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s