Viies teema: personaalsed õpikeskkonnad

Õpikeskkonnad ja õpivõrgustikud kursuse raames ei saa kindlasti mööda minna viimasel ajal haridustehnoloogia valdkonnas populaarsust kogunud mõistest “personaalne õpikeskkond”. Kuna tegemist on mõnes mõttes uue mõistega, siis ei ole veel välja kujunenud väga selget arusaama, mis on personaalne õpikeskkond. Mõned väidavad, et igal õppijal on olnud oma personaalne õpikeskkond ka enne tehnoloogia arengut ja on ka edaspidi. Teised väidavad, et personaalne õpikeskkond on kogum sotsiaalse meedia vahenditest võimaldades õppijal ise kokku panna valik sobivatest vahenditest…

Mida me mõistame personaalse õpikeskkonna all ning milline see personaalne õpikeskkond  välja näeb, sõltub ikkagi sellest, millisena iga õppija oma keskkonda tajub, sest juba sõna personaalne viitab sellele, et siinkohal on õppija keskne figuur.

Meenutades esimestel nädalatel defineeritud õpikeskkonna mõistet, võta ette mõni personaalset õpikeskkonda kajastav artikkel ning püüa enda jaoks selgeks teha personaalse õpikeskkonna mõiste olemus. Mõtiskle, mis on sinu jaoks personaalne õpikeskkond.

Kuidas sa tajud oma personaalset õpikeskkonda oma magistriõpingute raames? Kas see on teistsugune võrreldes sinu varasemate õpingutega? Millistest osadest see koosneb, milliseid vahendeid (inimesed, raamatud, spetsiaalsed programmid jne.) see sisaldab? Põhjenda, miks on sinu keskkond just selline? Mil määral on see keskkond sinu koostatud ning mil määral on see nö peale surutud (näiteks pean kasutama IVA, kuna mingil kursusel on see keskne vahend)? Püüa näiteks oma personaalne keskkond visualiseerida näidates ära komponendid ja nende omavahelised seosed. Joonised oleksid meil heaks baasmaterjaliks võrdlemaks kas ja kuivõrd me tajume oma personaalset õpikeskkonda magistriõpingute raames erinevalt.

Personaalse õpikeskkonna teemaga seotud postitusi ootame hiljemalt 11. novembriks.

Kui mõni artikkel jääb kättesaamatuks, aga on huvi, siis võtke kindlasti meiega ühendust.

Mõnusat algavat nädalat!

Charting – õppimisprotsess ja ühisjärjehoidja

Selle teema ülesannet andes kirjutasin ma, et ühe vahendiga seoses on meil erihuvi. Nimelt uurivad meie teaduspartnerid Šotimaal Glasgow Caledonian University’s eesmärkide püstitamist ja teadmuse levikut töökohal moodustunud õpivõrgustikes. Nende uurimuse üheks keskseks mõisteks on charting, mis võtab kokku töökohal toimuva õppimise protsessi. See protsess omakorda koosneb neljast osast (4 C’d):

  • Consume – teiste poolt leitud või loodud info avastamine ja kasutamine;
  • Connect – ühendumine sarnaste eesmärkidega kaastöötajatega;
  • Create – uute teadmusobjektide loomine;
  • Contribute – loodud teadmusobjektide jagamine õpivõrgustikuga.

Info avastamine ja kasutamine võib toimuda näiteks RSS lugejate, ühisjärjehoidjate, mikroblogide vms vahendusel. Kaastöötajatega ühendumiseks võib kasutada erinevaid sotsiaalmeedia vahendeid (Skype, Twitter, jne). Uute teadmusobjektide loomine võib tähendada näiteks ajaveebipostitusi. Loodud teadmusobjektide jagamine võrgustikuga toimub jällegi samade vahendite kaudu, mida teised võrgustiku liikmed info avastamiseks ja tarbimiseks kasutavad. Ma usun, et see protsess on teile meie kursuselt ka tuttav.

Selle protsessi toetamiseks on meie partnerid arendanud Charting vahendi, mille esimest prototüüpi nad hetkel katsetavad. See vahend sarnaneb mõningal määral ühisjärjehoidjatele, kui kümnete erinevate märksõnade kasutamise asemel püstitab kasutaja siin kõigepealt väikese arvu õpieesmärke, millega ta hakkab leitud materjale ühendama. Teised Charting kasutajad saavad omakorda püstitatud õpieesmärkidega liituda ja seeläbi leitud allikaid jälgida. Mina olen püstitanud omale näiteks sellised õpieesmärgid:

Avastatud allikate mugavaks lisamiseks Charting vahendisse on võimalik enda brauseri järjehoidjateribale tõmmata bookmarklet, mis avab viite õpieesmärgiga sidumiseks ja lisamiseks väikese popup akna.

Me oleks tänulikud, kui te Charting vahendit katsetaks ja mõned nädalad kasutada prooviks. Hiljem oleme me mingil kujul huvitatud teie tagasisidest selle vahendi ning õpieesmärkide kui teadmusobjekte ühendava sotsiaalse objekti kohta. Taimi on oma postituses ka juba jõudnud Charting vahendit tutvustada.

Charting kontseptsioonist on võimalik põhjalikumalt lugeda järgmisest artiklist (kättesaadav TLÜ Akadeemilise Raamatukogu andmebaasidesse sisselogitult):

Milligan, C., Margaryan, A., & Littlejohn, A. (2012). Supporting Goal Formation, Sharing and Learning of Knowledge Workers. In A. Ravenscroft, S. Lindstaedt, C. Kloos, & D. Hernández-Leo (Eds.), 21st Century Learning for 21st Century Skills, Lecture Notes in Computer Science (Vol. 7563, pp. 519–524). Springer: Berlin / Heidelberg.

Neljas teema: tehnoloogiad ja standardiseerimine

Neljas teema annab ülevaate õpikeskkondadega seotud standarditest ja tehnoloogiatest ning nendel põhinevatest tarkvararakendustest. See on eelnevatest teemadest natuke praktilisem. Kõigepealt palume tutvuda lugemismaterjaliga ja seal viidatud linkidega.

Seejärel palume katsetada mõningaid teie jaoks seni tundmatuid vahendeid alljärgnevast loetelust. Siia on valitud eelkõige sellised vahendid, mis sobivad avatud õpikeskkonnas toimuvatel kursustel kas rühmas või personaalselt kasutamiseks. Välja on jäetud kõik õppesisu koostamisega seonduvad vahendid (wikid, SlideShare, Prezi, LeMill jne), kuna õppematerjalidele keskendub meil eraldi kursus.

Vookogud ja personaalsed avalehed:

Ühisjärjehoidjad:

Mikroblogid:

Kirjandusallikate jagamine:

Märkmed ja veebiklipid:

Veebikonverentsid:

Widgetid:

Muud kasulikud vahendid:

Me ütle otseselt, mitut vahendit te siit katsetama peaks. Mõned võtavad rohkem aega, mõned vähem. Kindlasti võiksite te katsetada mingit vookogu (näiteks Google Reader), kui te veel seda ei kasuta. Vookogu kasutamine muudab magistriõppe kursustel toimuva jälgimise oluliselt mugavamaks. Eriline huvi on meil seoses Charting vahendi katsetamisega, mille kohta kirjutan ma varsti eraldi postituse.

Oma postituses võiksite te kirjeldada varasemaid ja uusi kogemusi lugemismaterjalides kirjeldatud tehnoloogiatega ja siin postituses viidatud vahenditega ning arutleda nende kasutusvõimaluste üle õppetöös. Loomulikult on oodatud viited ka teistele sarnastele vahenditele, mida mina siin välja toonud pole. Jääme teie postitusi ootama pühapäevaks 28. oktoobriks. Ärge teie palun 5 päeva hilinege nagu mina :)

Ilusat ja tegusat koolivaheaega kõigile õpetajatele!

Nädala kokkuvõte: sotsiaalne meedia õpikeskkonna osana

Tehes kokkuvõtet eelmisest teemast jäi mulle silma, et iga teine osaleja ei olnud teisipäeva õhtuks jõudnud veel oma postitust teha. Miks nii? Loomulik kadu on normaalne, aga et 18 osalejast tervelt 9, oli mulle suureks üllatuseks. Küll aga need, kes on vaevunud tähtajaks ülesanded ära tegema, pakkusid küllaltki huvitavat lugemismaterjali.
Mulle jäi mulje, et osalejate suhtumine sotsiaalse meedia kasutamisse on üldiselt positiivne. Samas leidus ka natuke kriitikat, mis oli välja toodud puudustena nii õppija kui õpetaja vaatenurgast.

Kogusin seekord kokku mõtted ja küsimused, mida tahaks kõigiga jagada. Tihtipeale jäävad osad mõtted tähelepanuta, nagu ka Elo kirjeldas, üheks puuduseks on laialipillutus.
Alljärgnevalt aga mõned väited/küsimused mõtisklemiseks.

– Nii mõnigi teist (näiteks Viive ja Dmitri) väitis, et sotisaalse meedia vahendite kasutamine õppetöös aitaks palju kaasa laste õpiedukusele ja motivatsioonile. Kas olete tõsisemalt mõelnud, et mil moel see kaasa aitaks ja miks? Mis on need väga olulised tegurid/omadused/funktsioonid, mis sotsiaalsel meedial on, mis õpiedukust toetaksid ja motivatsiooni tõstaksid?

Mihhail mainib, et “Ideaalis sotsiaalse meedia võimaluste kasutamine õpikekskonnas annab selle kasutaja jaoks võimaluse uuteks õpimis meetoditeks, annab suurema kontrolli kogu õppeprotsessi üle, annab võimaluse peer-to-peer õpetamiseks/õpimiseks, tõhustab reflektiivõpet ja võimaldab digitaalse identiteedi loomist”.
Tekib küsimus, kuidas seda reaalselt praktikas teostada?

Taimi leiab, et “Kõiki kaaslaste postitusi saab kommenteerida [ajaveebis], anda tagasisidet, ära märkida õnnestumised ja vaielda lahkarvamuste korral. Need vahendid võimaldavad osaleda aktiivselt õppetöös”.
Kõik tundub teoorias väga võimas, aga kui me näiteks vaatame meie enda kursust, siis ei saa väita, et kommentaarides toimuks väga aktiivne sisuline vestlus, vaidlemine, tagasiside andmine. Kas see ikkagi praktikas nii hästi töötab? Kuivõrd oleme valmis kommenteerima, vaidlema ning aktiivselt osalema? Kuivõrd neid võimalusi kasutatakse õppetöös? Ning miks see üsna tihti ei tööta?

Taimi toob välja veel oma kogemuse, et “Oma kooli kodulehele olen foorumi vahendi lisanud kahel korral ja mõlemal korral selle ka eemaldanud lugejate ja kirjutajate vähesuse tõttu. Seda teevad kõik nüüd Facebookis!”
Mis võib olla põhjus, et foorum ei tööta, küll aga Facebook. Kuidas tundub, kas siin kursusel võiks ka olla foorum, mis võib-olla teeks lihtsamaks selle eelpool mainitud aktiivse osalemise õppetöös, sest vestlus toimuks ühes kohas?
Testin oma teisel online kursusel foorumit ning paraku on praktika selline, et foorum muutub aktiivseks paar tundi enne tähtaega. Sellisel moel on tegemist vaid linnukese saamisega ning pidevat diskussiooni tegelikult ei toimu. Kahjuks.

– Avatus – kellele eelis, kellele puudus. Teie haridustehnoloogidena või ka informaatika õpetajatena peate ühel päeval koolis tõenäoliselt veenma teisi õpetajaid avatuses. See on tõsine õpetajate mõttemaailma muutus, erinevate traditsiooniliste tõekspidamiste ümberkallutamine ning need uskumused ja tõekspidamised on saanud löögi suures osas tänu sotsiaalse meedia levikule. Õpetaja ja õpilase rollid on muutumas. Inimese mõttemaailma muutmine on vast kõige suurem väljakutse…

Elo toob välja mõtte, et sotsiaalse meedia kasutamisega saab õppejõud paremini ning paindlikumalt õppimise protsessi suunata. Miks peaks aga õppejõud õppetööd suunama, kas selleks ei võiks mitte olla tudeng, kes analüüsib oma tegevusi ja teadmisi ning oma vajadustest lähtuvalt valib ja otsustab. Mis ei tähenda seda, et vajadusel ei võiks nõu küsida õppejõu käest.

Elo püstitas ka huvitava küsimuse. Ehk kellelgi on vastus kohe võtta. “Kuna WordPressiga saab suletud blogi pidada, siis selline küsimus tellitud uudisvoo kohta – kas saab tellida kinnisest blogist RSS-voo oma avalikku blogisse? Kas seda näevad siis kõik või ainult mina sisselogituna, kui mul on õigus seda blogi näha?”

Ruth mainib, et “Haridustehnoloogide üks olulisimaid eesmärke on pedagoogika 2.0 juurutamine”, mis on täiesti õige (kuidas iganes me seda siis ka ei nimetaks), sest ainult tehnoloogiliste vahendite kasutamisest ei piisa. Midagi peab muutuma ka lähenemistes, metoodikas. Aga mida võiks see termin endas sisaldada ning kuidas seda juurutada?

Ruth toob välja huvitava mõtte: “Sotsiaalse meedia võimalused aitavad täita õpikeskkonnale esitatavat sotsiaalsuse ja koostöö nõuet, muuta õpikeskkonda sotsiaalseks ruumiks. Sotsiaalne mõõde on õpikeskkonna puhul väga oluline”
Mulle see mõte meeldib, kuid samas jääb siit mõttest nagu mulje, et see sotsiaalsuse mõõde õpikeskkondades enne puudus ning nüüd tehnoloogia abiga saame lõpuks sisse tuua sotsiaalsuse…

Ning seekord lõpetame Ruthi mõttega: “Veeb 2.0 on tulnud selleks, et jääda ning seda pudelisse tagasi toppida pole võimalik”. :)

Suur aitäh panustamast!

Ajaveebide seadistamisest

Mul on üks väike soovitus seoses ajaveebide seadistamisega. WordPress ajaveebi vaikimisi seaded ei luba kommentaaride kohest avaldamist, kui kommenteerijal ei ole varasemalt avaldatud kommentaare. See tähendab seda, et ajaveebi omanik peab kommentaari käsitsi heaks kiitma ning kommentaarides toimuv suhtlus on selle võrra aeglasem.

Et kommentaarid kohe ilmuks palun ma teil kontrollida, et ajaveebis seadetes Discussion Settings (eesti keeles Sätted > Arutelu) leheküljel oleks märgistamata järgmised valikud:

  • An administrator must always approve the comment (peab haldur alati selle heaks kiitma)
  • Comment author must have a previously approved comment (peab kommenteerijal olema eelnevalt heakskiidetud kommentaare)

Lisaks sellele võiksite natuke suurendada kommentaarides lubatud linkide arvu, milleks vaikimisi on 2. Vahel tahan ma kommentaaridesse rohkem linke lisada. 5 linki peaks olema sobiv piirang.

Kui te kasutate WordPress.com serveril asuvat ajaveebi, siis ei tohiks kommentaaride kohene lubamine rämpsposti ohtu tähendada. Juhul kui te kasutate Tallinna Ülikooli serveris olevat WordPress ajaveebi, siis võib kommentaaride kohene lubamine tähendada seda, et rämpspostirobotid hakkavad ka teie blogi kommenteerima. Selle vastu aitab Akismet seadistamine, mida juhendab allpool olev video.

PS. Uus teema tuleb väikese hilinemisega, loodetavasti kolmapäeva hommikuks. Ma olen nimelt kindlal seisukohal, et iga teema kohta peab olema eestikeelne sissejuhatav lugemismaterjal. Seni võite tutvuda kursusekaaslaste postitustega ja neid kommenteerida.

Õpihaldussüsteemide nädala kokkuvõte

Olen teile veel võlgu õpihaldussüsteemide nädala kokkuvõtte. Esimese asjana hakkas teie postitustest silma väike segadus mõistetega. Virtuaalne õpikeskkond on selgelt laiem mõiste, ning õpihaldussüsteemid on selle üheks alaliigiks. Lisaks täisfunktsionaalsetele õpihaldussüsteemidele (Moodle, IVA, WebCT, …) on olemas terve rida keskkondi, mida nende piiratud võimaluste või muu eripära tõttu ei saa päris õpihaldussüsteemideks pidada, kuid mis on kindlasti virtuaalsed õpikeskkonnad (VIKO, Krihvel, EduFeedr, …).

Enamik teist valis analüüsiks Moodle’i keskkonna. Moodle’i positiivsetest omadustest saite te rühma peale päris põhjaliku loetelu. Negatiivsetest külgedest tuli esile eelkõige see, et õpetajad vajavad Moodle’is töö alustamiseks kasutajatuge ja koolitust. Minu arvates sobiks seetõttu koolis Moodle’i kõrval paralleelselt kasutamiseks ka VIKO, mis on küll piiratud võimalustega kuid algajale lihtsam kasutada. Mihhail tõi oma postituses välja, et “mitme õpihaldussüsteemi kasutamine kooli piires muudab nende kasutamise väga ebamugavas just põhikasutajate jaoks, õpilaste jaoks”. Olen sellega üldjoontes nõus, kuid tänapäeval on paljude erinevate veebikeskkondadega kokku puutumine suhteliselt vältimatu.

Meelis tutvustas oma postituses Eesti Kaitseväes ja Kaitseliidus kasutusel olevat õpihaldussüsteemi Ilias ning andis põhjaliku ülevaate selle plussidest ja miinustest. Piret analüüsis IVA õpihaldussüsteemi ning Ruth valis analüüsi jaoks meie uue alles arendamisel oleva Dippler õpihaldussüsteemi.

Peaaegu kõik teie hulgast toetasid pigem õpihaldussüsteemide pooldajate seisukohti. Ainult Kristi kaldus avatud õpikeskkondi pooldama.

Ma ise olen oma õppetöös aastaid avatud õpikeskkondi eelistanud, kuid kindlasti on omad eelised ka õpihaldussüsteemidel. Minu silmis on õpihaldussüsteemidel avatud õpikeskkondadega võrreldes kolm eelist:

  • võimalus arutada delikaatseid teemasid suletud keskkonnas;
  • võimalus anda õppijatele privaatset tagasisidet ning edastada hindeid;
  • võimalus jagada materjale, mille jagamine avatud keskkonnas ei ole autoriõiguste tõttu võimalik (näiteks teadusartiklid).

Viitamisest oli meil juba laupäeval juttu. Teine vormistuslik teema, millele ma tahaksin tähelepanu juhtida, on teiste autorite jooniste kasutamine oma töödes. Paaris postituses hakkasid mulle silma joonised Veronika ja Mardi esitlustest. Autoriõiguse seaduse §19 lubab teiste autorite teoste kasutamist illustreeriva materjalina õppe- ja teaduslikel eesmärkidel. Paraku ei tule seadusest selgelt välja, kus lõppevad õppe- ja teaduslikud eesmärgid. Ma ise järgin seda praktikat, et füüsilises maailmas on õppeotstarbeliseks kõik, mis toimub klassiruumis. Virtuaalses maailmas võib klassiruumi analoogiks pidada suletud õpikeskkonda. Avatud veebikeskkondades on asi keerulisem, näiteks Vikipeedia hoiab autoriõiguste suhtes väga ranget joont ega kasuta illustratsioone selle autoriõiguse seaduses lubatud erandi alusel. Seetõttu ei kasutaks ma ka ajaveebipostitustes teiste autorite fotosid ja jooniseid, kui need ei ole kindlalt kasutamist lubava litsentsi alusel.

Kindlustundega võite te oma kodutöödes kasutada jooniseid ja fotosid, mis on avaldatud Creative Commons Attribution litsentsi alusel. Selle litsentsi puhul on ainsaks kohustuseks autorile viitamine. Teiste Creative Commons litsentside puhul, on enamasti nõue avaldada oma postitus sama litsentsiga, mille alusel oli kasutatud illustratsioon (seda tähendab sõna ShareAlike litsentsi nimes). Autoriõigustest tuleb pikemalt juttu kevadel toimuval digitaalsete õppematerjalide koostamise kursusel.

Selles teemas saite lühikese teoreetilise sissejuhatuse õpihaldussüsteemidesse. Praktilisete oskuste jaoks on meil õppekavas sellest sügisest eraldi kursus IFI7064 Õpihaldussüsteemid.