Õpihaldussüsteemid

Järgmisel kahel nädalal keskendume me õpihaldussüsteemide teemale. Alustuseks palun ma teil läbi lugeda eestikeelne lühikonspekt ning tutvuda seal viidatud allikatega (kõigega loomulikult tutvuda ei jõua, tehke oma valik).

Magistriõppe käigus tahame me teid suunata töötama ka võõrkeelse teaduskirjandusega. Ainult eestikeelsetele materjalidele tuginedes on magistritöö kirjutamine meie valdkonnas praktiliselt võimatu. Kohe alguses ingliskeelsetesse teadusartiklitesse süveneda on raske, seetõttu valisin ma välja viited teemakohastele ajaveebipostitustele, mida peaks olema lihtsam lugeda. Leiate need konspekti lõpuosast poolt- ja vastuargumentide juurest.

Selle teema ülesanne koosneb kahest poolest:

  1. Vali üks õpihaldussüsteem (soovitavalt selline, millega sul on olnud kogemusi) ning analüüsi seda kui õpikeskkonda (vastavalt oma definitsioonile eelmisest nädalast) nii õppija kui õppejõu/õpetaja vaatenurgast.
  2. Tutvu poolt- ja vastuargumentidega õpihaldussüsteemide suhtes ning esita oma seisukoht.

Õpihaldussüsteemi analüüsimisel palume lähtuda järgmistest aspektidest:

  • Mis on valitud õpihaldussüsteemis positiivset ning mil moel täidab valitud õpihaldussüsteem õpikeskkonna rolli? Põhjenda.
  • Mis on valitud õpihaldussüsteemis negatiivset ning mil moel jääb valitud õpihaldussüsteem hätta õpikeskkonnana? Põhjenda.

Analüüsimise raamistik on vaba. Õpihaldussüsteemi analüüsimisel võid arvesse võtta näiteks kasutajasõbralikkust, keskkonna selgust, intuitiivsust, disainitud funktsionaalsuste vajalikkust, paindlikkust jne. Antud loetelu on vaid näited ning ei eelda just nende aspektide analüüsimist.

Juhul, kui sul ei ole olnud kokkupuudet ühegi õpihaldussüsteemiga, siis soovitame kasutada Moodle demokeskkonda http://demo.moodle.net.

Ootame teie postitusi pühapäevaks 30. septembriks.

Advertisements

Mõtteid õpikeskkonna teemadel

Suurem osa teist on saanud esimese kodutööga nö käe valgeks. Suur aitäh panustamast!
Alustaks kõigepealt meie ootustest.

Niisiis palun teil korraks uuesti ette võtta oma esimese kodutöö postitus. Kui te nüüd selle uuesti üle loete, siis kuidas teile tundub, kas sealt peegeldub vastu vähemalt 6 tundi tööd? Hans kirjutas eelmises postituses, et “iga teema peale kulub ca 6 tundi. See töö maht peaks tulema kokku nii teie postitusest (mis lisaks eelnevale kogemusele näitab tööd kirjandusega) kui teiste postituste kommenteerimisest”. Täiesti arusaadav, et esimesel nädalal kulub ka natuke aega kursusega tutvumisele jne., aga siiski. Lisaks on kursuseprogrammis mainitud, et “Ajaveebiseminaride postitused loetakse arvestatuks, kui kursusel osaleja on julgenud postitada oma töö avalikku keskkonda tundmata piinlikkust ja häbi oma töö üle; tema postitused sisaldavad analüütilist ja reflekteerivat komponenti; on vastavuses antud nädala teemaga; vastab ülesandes esitatud küsimustele; sisaldab üliõpilase originaalseid ideid ning demonsteerib lugemismaterjalidest arusaamist. Postitustes sisalduvad viited teadusartiklitele peavad olema korrektselt vormistatud”.

Kui rääkida lugemismaterjalidest, siis täiendava kirjanduse kasutamine oli väga tagasihoidlik. On muidugi tore mõtiskleda mingi mõiste või nähtuse üle, aga sellel on meie kursuse kontekstis mõtet, kui olemasolevale teadmisele lisandub ka midagi uut loetud kirjanduse põhjal või näiteks kaasõppijate mõtiskluste näol.

Kuna tegemist on esimese postitusega, siis esimesel korral on ehk raske tabada, mida täpselt oodatakse. Kuid järgmiste postituste tegemisel soovitan korra üle vaadata, kas kuskil kajastub refleksiooni, natuke analüüsi, kirjandusega tööd, originaalsust, korrektset viitamist…

Rääkides viitamisest, siis meeldetuletuseks, et kui viitate, siis peaks ka kuidagi tekstis välja tooma, millise autori mõtteid ning kus täpsemalt kasutati… panna ritta mõned allikad postituse lõppu viitamata nendele tekstis ei anna just tunnistust sellest, et antud allikad on ka tegelikult läbi töötatud.

Nüüd aga sisuliste aspektide juurde.

Õpikeskkonna mõistest…esimene reaktsioon viitab tavaliselt õpikeskkonnale, mis on “koostatud”, disainitud ning etteplaneeritud kellegi teise poolt ehk siis õpetaja on see, kes loob ja vastutab, et keskkond oleks sobiv ja toetav. Seega me räägime peamiselt formaalsest keskkonnast. Mõned teist tõid välja ka võimaluse, et õpikeskkond ei pea just olema klassiruum vaid võib olla ka liivakast, muuseum jne. Siit saab juba edasi liikuda selles suunas, et õpikeskkond võib-olla ei peagi alati olema õpetaja poolt kujundatud. Kas mitte õppija ise ei võiks endale õpikeskkonda kujundada ja luua, just sellise nagu tema arvab? Sellisel juhul võib õpikeskkonda vaadata kui üht võimalikku õpiprotsessi tulemit.

Lisaks jäi kõlama väga traditsiooniline mõtteviis, et seal, kus on tegemist õppimisega, on kindlasti kohal ka õpetaja. Õpikeskkond ilma õpetajata pole justkui õige keskkond…vaatame, kas kursuse jooksul teie arusaamas mingeid muutusi toimub :)

Virtuaalsetest keskkondadest…Enamlevinud arvamus on, et iga veebipõhine vahend on justkui õpikeskkond. Olgu see siis ajaveeb, Moodle või isegi eKool. Väga tüüpiline on tõmmata õpihaldussüsteemi ja õpikeskkonna vahele võrdusmärk. Isiklikult kaldun arvama, et tehnoloogilisi vahendeid oleks mõistlik vaadelda kui ühte osa õpikeskkonnast, täiendust sellele, mis juba olemas on. Siinkohal sobib välja tuua Pireti mõte, et “Kui ei ole loodud turvalist ja innustavat vaimset ning sotsiaalset keskkonda, ei pruugi ka füüsilised ja virtuaalsed aidata”… Kas pole nii?

Mihhail ja Dmitri räägivad keskkonnast kui mängust, mis on omamoodi huvitav metafoor õpikeskkonnale ning flow’ (voog) mõistest. Kusjuures see võib osutuda väga kasulikuks mõisteks mõnes magistritöös. ‘Flow’ mõistega käib käsikäes ka Vygotsky ‘zone of proximal development’ (väga lihtsustatult viitab see erinevusele õppija võimes teha midagi ise ja koos õpetajaga), mis mängib olulist rolli motivatsiooni ja nö vooseisundi tekkimisel. Lisaks toob Meelis välja õppija sisemised ja välised mõjutajad – olulised motivatsiooni mõjutavad tegurid.

Taimi püstitab kuskil kommentaarides küsimuse…”Aga oleks ju väga mõnus, kui saaks eKooli luua ka ekursusi, kus ka õppijad saavad ka oma artikleid, faile avaldada ja tagasisidet anda ja muid tegevusi teha, mis tavalises eõppe keskkonnas saab teha? Õpilased kasutajatena on ju seal juba olemas? Kas sellisel ideel on jumet või ajan jama? :-)”. Mida teie arvate?

Siinkohal julgustan ka kõiki teisi osalejaid esitama küsimusi, intrigeerivaid mõtteid kas siis enda ajaveebis, mõne kaasõppija kommentaarides või kursuse ajaveebis. Ning järgima neid, kes juba aktiivselt kommenteerivad teiste mõtteid.

Järgmiste postitusteni!

Mõned märkused ja soovitused

Ma sain täna instituudist nimekirja kõigist, kes õpikeskkondade ja õpivõrgustike kursusele registreerunud. Kokku on meil sel aastal 17 registreerunud magistranti. Saadan kõigile registreerunutele e-maili teel veelkord teate kursuse alguse kohta.

Kirjutan siia teile mõned märkused ja soovitused seoses kursusega:

  • Enesetutvustused ja ootused kursuse suhtes. Tore oleks teie ajaveebidest leida ka lühikesed enesetutvustused ning esimese teema postitusest ootused kursuse suhtes. Kui te kasutate WordPress ajaveebi, siis on hea teha enesetutvustus eraldi lehena (vt näiteks Veronika enesetutvustust eelmisest aastast).
  • Kursuse jälgimine. Kursuse jälgimiseks soovitame me regulaarselt külastada EduFeedr avalehte. Seal on näha viimased postitused ja kommentaarid kursuselt (need uuenevad kord tunnis). On ka võimalus postitusi ja kommentaare omale RSS vahendusel tellida, aga selle kohta kirjutan ma täpsemalt siis, kui kõik on oma ajaveebid kursusele registreerinud.
  • Kodutööde maht ja ajakava. Kodutööde tähtajad hakkavad siin kursusel olema iga 2 nädala tagant, selle nädala pühapäeval kui tunde ei ole. Iseseisvaks tööks on arvestatud 46 tundi, nii et iga teema peale kulub ca 6 tundi. See töö maht peaks tulema kokku nii teie postitusest (mis lisaks eelnevale kogemusele näitab tööd kirjandusega) kui teiste postituste kommenteerimisest.
  • Kodutööde postitamine. Palun postitage oma kodutöö siis, kui see on valmis. Kursust on lihtsam jälgida, kui siin ei ole poolikuid postitusi ning postitusi hiljem ei muudeta (va kirjavigade või katkiste linkide parandamine). Kui tahate oma teemakäsitlust täiendada, siis võite teha seda kommentaaride all või uue postitusena.
  • Viitamine. Me ootame teie postitustest ka viiteid kirjandusallikatele, mida olete selle koostamisel kasutanud. Lühidalt on viitamisest kirjutatud õppekava koduleheküljel. Eestikeelne APA6 viitamissüsteemi lühikokkuvõte on meil hetkel koostamisel, seni soovitame lähtuda ingliskeelsest APA6 viitamissüsteemi lühikokkuvõttest.
  • Kodutööde sidumine ülesannetega. EduFeedri progressi leheküljel (vt näidet eelmisest aastast) näidatakse teie postitusi helesiniste ja tumesiniste kastikestena. Helesinine kastike tähendab seda, et te olete vastava kodutöö perioodil oma ajaveebi midagi postitanud. Tumesinine kastike tähendab sellist postitust, kuhu te olete lisanud lingi kursuse ajaveebis olevale ülesandele. Me loeme ja arvestame teie postitusi igal juhul, aga ülesandega linkimine muudab kursuse jälgimise natuke mugavamaks.

Kui teil tekkib probleeme või küsimusi, siis palun võtke Terje või minuga ühendust ning me aitame teid kindlasti.

Mis on õpikeskkond?

Kursuse sisulist osa alustame mõiste “õpikeskkond” defineerimisega, mis saab olema aluseks kursusel käsitletavatele teistele teemadele. Õpikeskkond mängib õppeprotsessis olulist rolli, kuid samas võib õpikeskkonda mõista väga mitmeti. Esimese kahe nädalase bloki eesmärk on uurida natuke kirjandust õpikeskkondadest ning pakkuda välja oma arusaam õpikeskkonnast, olgu see siis füüsiline, virtuaalne või kombinatsioon.

Kursuse ajaveebis oleme teemade kaupa välja pakkunud rida artikleid ja raamatuid, mis on soovituslikud. Lisaks meie poolt pakutud materjalidele innustame teid ise otsima sobivaid allikaid ning nende põhjal reflekteerima.

Seega, sissejuhatuseks teemasse soovitame lugeda ühte eestikeelset materjali:

  • Väljataga, T., Pata, K., & Priidik, E. (2009). Õpikeskkonna kujundamine haridustehnoloogiliste vahenditega. K. Pata & M. Laanpere (toim.), Tiigriõpe: haridustehnoloogia käsiraamat (lk. 11-14). Tallinn: TLÜ Informaatika Instituut. [PDF]

Lisaks soovitame vabalt kättesaadavatest inglisekeelsetest allikatest järgmiseid:

  • Dillenbourg, P., Schneider, D., Paraskevi, S. (2002). Virtual Learning Environments. In A. Dimitracopoulou (Ed.), Proceedings of the 3rd Hellenic Conference on Information & Communication Technologies in Education (pp. 3-18). Rhodes: Kastaniotis Editions. [PDF]
  • Wilson, B. G. (1995). Metaphors for Instruction: Why We Talk about Learning Environments. Educational Technology, 35(5), 25-30. Loetud aadressil http://carbon.ucdenver.edu/~bwilson/wils95
  • Hiemstra, R. (1991). Creating Environments for Effective Adult Learning. San Francisco: Jossey-Bass. Loetud aadressil http://www-distance.syr.edu/leindex.html

Lugemismaterjalidega tutvumise järel ootame teie esimest sisulist positust personaalsesse ajaveebi, kus te püüate enda jaoks defineerida mõiste õpikeskkond ning välja tuua need aspektid/funktsioonid, mis on teie jaoks õpikeskkonna juures olulised.

Kasutada võib mitmesuguseid allikaid, teiste definitsioone (sellisel juhul koos korrektse viitega), kui need juba ühtivad sinu arvamusega kui ka ise sõnastada õpikeskkonna mõiste. Siinkohal ei oota me väga professionaalselt sõnastatud õpikeskkonna definitsioone (mis on loomulikult ka lubatud), vaid võib pakkuda lühikese kirjelduse, mida mina õpikeskkonna all mõtlen, kui ma seda sõna kasutan.

Lisaks enda postitusele ootame ka aktiivset kursusekaaslaste ajaveebide jälgimist ja kommenteerimist. Ning tehke artiklite hulgas oma eelteadmistest ja eesmärkidest lähtuv valik, kõigega ei jõua tutvuda…

Ootame teie postitusi 16.09. südaööni.

Julget pealehakkamist!

Enesetutvustus – Hans

Postitan ka omaltpoolt väikese enesetutvustuse. Minu nimi on Hans ja ma töötan Tallinna Ülikooli Haridustehnoloogia keskuses teadurina. Peamiselt tegelen ma erinevate õpikeskkondade kontseptuaalse disainiga. Tuntumad tarkvaraprojektid, millega ma läbi aastate tegelenud olen on üldhariduskoolidele mõeldud õpikeskkond VIKO (2001-2005), õpihaldussüsteem IVA (2002-2003) ning õppematerjalide loomise keskkond LeMill (alates 2005). Värskemad projektid, millega ma hetkel tegelen on ajaveebipõhiste kursuste haldamise keskkond EduFeedr, õpihaldussüsteem Dippler ja haridustehnoloogiliste pädevuste testimise keskkond DigiMina. Lisaks tarkvaraprojektidele on minu peal haridustehnoloogia magistriõppekava juhtimine ning kolm kursust magistriõppes.

Et disainerina paremini mõista õpetajate vajadusi olen ma üritanud kogu aeg hoida sidet ka koolidega. Väikeste pausidega olen umbes 8 aastat töötanud Tallinna Lilleküla Gümnaasiumis infojuhina, projektijuhina ja arvutiõpetajana. Viimased neli aastat olen küll koolist kõrvale jäänud, kuid püüan õpetajakoolitusi tehes koolidega kontakti säilitada.

Peale selle olen ma doktoriõppes Helsingis Aalto Ülikooli Meedialaboris. Minu doktoritöö keskendub avatud õpikeskkondade disainile.

Täpsemalt saab minu tegemisi jälgida minu ajaveebis ja Twitteris. Info minu teadustöö kohta on Mendeley ja ETIS keskkondades.

Kui selle kõige kõrvalt aega üle jääb, siis meeldib mulle fotokaameraga võõraste linnade kõrvaltänavatel ringi ekselda ning vahel harva ühes väikeses ööklubis muusikat mängida.

Saame tuttavaks

Antud kursuse juhendajad on Terje ja Hans.

Terje töötab Tallinna Ülikooli Haridustehnoloogia keskuses alates 2004 aasta sügisest teadurina. Peamiselt tegelen Haridustehnoloogia keskuses erinevate rahvusvaheliste ja kohalike haridusprojektidega, kus minu põhiliseks ülesandeks on osaleda kontseptuaalsete raamistike väljatöötamisel või panustada projekti e-õppe spetsialistina. Lisaks teadustegevusele olen seotud ka mõnede Informaatika Instituudi poolt pakutavate magistriõppe kursustega ning vajadusel valmis juhendama ka magistritöid.

Ma olen lõpetanud Tallinna Pedagoogikaülikooli geoökoloogia magistriõppe ning tudeerinud haridustehnoloogiat Hollandis Twente Ülikooli magistriõppes. Oma teadmisi olen rakendanud kolm aastat Tallinna 37. Keskkoolis loodusteaduslike ainete õpetajana. Oma formaalsed õpingud lõpetasin doktoritöö kaitsmisega Tampere Tehnikaülikooli Hüpermeedia laboris. Doktoritöö fookuses oli täiskasvanud õppija enesejuhitavate pädevuste arendamine läbi sotsiaalse meedia. Teadurina jäävadki minu huvid täiskasvanud õppija modelleerimise ning pädevuste arendamise ja personaalsete õpikeskkondade valdkonda. Natuke rohkem minu tööalastest tegemistest saab ülevaate minu ajaveebist, mis on hetkel küll rohkem staatilise informatsiooni mediaator.

Antud kursus saab minu jaoks olema kui järjekordne huvitav väljakutse. Igatahes üritan anda endast parima, et ka selleaastane kogemus on meenutamist väärt. Ja kui ma neid eelpool nimetatud tegevusi mingil põhjusel tegema ei peaks, siis ma kulutaksin kogu oma aja ja energia reisimise, klaveri mängimise, raamatute ja rannas unistamise peale…

Algab kursus “Õpikeskkonnad ja õpivõrgustikud” 2012

Alustame taas kursusega “Õpikeskkonnad ja õpivõrgustikud”.

Selle aasta kursuse ülesehitusest…

Sellel aastal alustame ilma kontaktpäevata s.t. et esimesed tegevused toimuvad e-õppe vormis teile sobival ajal ja tempos (pole vajadust olla kindlal ajal “online”).

Üldine info kursuse kohta asub Wikiversity lehel:

Kursusega seotud jooksev info, ülesanded, tagasiside saab olema siinsamas kursuse ajaveebis. Seega tuleks pidevalt jälgida kursuse ajaveebi, et kursis olla kursusel toimuvaga.

Sellel aastal koosneb kursus seitsmest teemade blokist. Ühe teema peale kulub 2 nädalat, mil toimub iseseisvalt kirjandusega tutvumine ning teema reflekteerimine ja arutelu personaalsetes ajaveebides. Lisaks oma ajaveebi pidamisele ootame osalejatelt aktiivset arutelu, mis eeldab ka kursusekaaslaste ajaveebide jälgimist ning kommenteerimist. Kursuse üks eesmärke on luua aktiivne kogukond, kes haridustehnoloogilistel teemadel mõtisklevad ning arutlevad, mistõttu on antud kursus ja seal toimuv avatud kõigile huvilistele.

Kontaktpäevadel võtame vaatluse alla eelnevalt läbitöötatud teemad, diskuteerime ning vastame tekkinud küsimustele ning probleemidele. Viimane kontaktpäev on mõeldud grupitööna tehtud lühivideote (õpikeskkonna teemal) tutvustamisele. Grupitööst teeme pikemalt juttu natuke hiljem.

Kuidas siis alustada?

Pärast kursuse infoga tutvumist Wikiversity’s ja kursuseprogrammis tuleks luua oma isiklik ajaveeb. TLÜ haridustehnoloogia ja informaatikaõpetaja magistrantidel tasub ajaveebi loomisega oodata 8. septembrini. Siis luuakse õppedisaini aluste kursusel kõigile õppijatele ülikooli serveril paiknevad WordPress ajaveebid, mida saab kõigil kursustel kasutada. Samas võib soovi korral kasutada ka mõnda muud ajaveebi.

Ajaveebide jälgimise lihtsustamiseks kasutame me EduFeedr keskkonda. Selleks palume teil kõigil registreerida oma ajaveeb sellel aadressil: http://www.edufeedr.net/pg/edufeedr/join/71425

Kursusega seotud info tähistamiseks erinevates veebikeskkondades palume kasutada märksõna opikeskkonnad (Twitteris #opikeskkonnad)

Kui teil tekib probleeme ajaveebi loomisega, võtke kindlasti meiega ühendust. Aitame teid hädast välja. Samuti, kui teil tekib tõrge avaliku ajaveebi pidamisega, võtke meiega ühendust ning püüame probleemile sobiliku lahenduse leida.

Antud kursuse ajaveeb on jätkuks varasematel aastatel toimunud kursustele. Seega, kellel huvi antud kursuse vastu, võib julgelt lehitseda eelmistel aastatel tehtud postitusi ning uurida osalejate ajaveebe.

Edukat kursust ja ilusat sügist teile kõigile!

Terje & Hans