Õpihaldussüsteemide nädala kokkuvõte

Eelmisel nädalal oli teie esimeseks ülesandeks oli defineerida enda jaoks mõiste õpikeskkond. Enamik teist mõistis õpikeskkonda nii füüsilise kui ka virtuaalse keskkonnana, mis sisaldab õpetamisvahendeid, meetodeid kui ka inimresurssi. Meeri viitas oma postituses sellele, kuidas defineeritakse õpikeskkonda põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses. Anneli tõi välja, et minimaalselt sisaldab õpikeskkond õppijat ja õppimise kohta. Pikemalt selgitasid enda arusaamist õpikeskkonnast Veronika, Triinu ja Kersti. Osade jaoks teist seostus õpikeskkond pigem e-õppe ja virtuaalse keskkonnaga.

Teiseks ülesandeks oli analüüsida ühte õpihaldussüsteemi nii õppija kui ka õpetaja seisukohast. Kõige rohkem valiti analüüsiks Moodle ja IVA keskkonda. Moodle’it tutvustavatest postitustest tooksin ma esile Anneli ja Kaja postitused, kes kasutavad Moodle keskkonda asutusesiseseks koolituseks. IVA keskkonna analüüsidest tooksin ma välja õppejõu poole pealt Veronika ja Urmase ning õppija poole pealt Liina postituse. Blackboard (WebCT) õpihaldussüsteemi analüüsisid Stina, Diana ja Luisa. Meeri jagas teistega oma pikaajalist kogemust VIKO keskkonna kasutamisel.

Oma postitustes mainisite te ka eKooli ja Miksikest, kuid neid ei saa õpihaldussüsteemideks liigitada. eKooli näol on tegemist eelkõige õppeinfosüsteemiga ning Miksike ei sobi hästi ühegi levinud õpitarkvara tüübi alla.

Kui ma peaks ise hetkel õpihaldussüsteemi soovitama, siis kõrgkoolidele ja kutseõppeasutustele sobivaks oleks Moodle keskkond. IVA viimane versioon ilmus 2008. aastal ning seda sellisel kujul enam edasi ei arendata. On olemas veel terve rida vabavaralisi õpihaldussüsteeme, kuid Moodle’i eeliseks on olemasolev kasutajakogukond Eestis. Üldhariduskoolide puhul pole ma kindel, et täisfunktsionaalne õpihaldussüsteem (Moodle) on parim valik. Nagu näitab Meeri kogemus Tallinna Lilleküla Gümnaasiumis, on just lihtsama keskkonnaga (VIKO) võimalik suurem hulk õpetajaid kasutama saada.

Omaette küsimus on see, kas igas olukorras on õpihaldussüsteem üldse parimaks lahenduseks kursuseid toetava e-keskkonna üles seadmisel. Etlin toob oma postituses välja probleemid, mis tekkivad VIKO kasutamisel algklassides. Selles vanuses oleks vaja lihtsamaid ja atraktiivsemaid vahendeid, kui seda on õpihaldussüsteemid. Samuti on ka kõrghariduses hakatud õpihaldussüsteemidele alternatiive otsima, kuna nende põhiideed pärinevad 10…15 aasta tagant ega arvesta tänapäeva veebi võimalustega.

Mul on hea meel, et kursus on hästi käima läinud ning osa teist on ka aktiivselt kursusekaaslaste postitusi kommenteerinud. Natuke rohkem oleks ehk oodanud märke sellest, et te olete ka meie poolt viidatud teadusartiklitega tutvunud. Paari postituse juures tekkis kahjuks tunne, et need on ilma lugemismaterjalidega tutvumata ning analüüsi süvenemata kiirustades ära tehtud. Loodan, et see on kursuse alguse probleem, mis peagi üle läheb.

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s