Pinnale kerkinud mõtteid õpilepingutest…

Nagu meie praktika on juba näidanud, olid esimesed õpilepingute katsetused küllaltki üldisel tasemel ja üsna sarnased. Ja see on täiesti mõistetav teadmata täpselt, mis kursusel toimuma hakkab. Vaatamata sellele loob aga üldine leping aluse juba natuke detailsemale, mille pealt edasi liikuda.

Nagu Triinu juba oma ajaveebis mainis, on õpileping tegelikult omamoodi õpiprojekt. Kui me tavaliselt õpime mõnda õppeainet, siis üsna vähe pöörame ju tähelepanu sellele, et miks ja kuidas me seda teeme nö. mõtiskleme ja reflekteerime teemal, kuidas me oma teadmisi ja uusi oskusi omandame. See aga tähendab, et õpitegevuse objektiks ei ole ainult mõni konkreetne teema, vaid lisaks on objektiks ka oma enda õppimine. Seega on õpileping toetav vahend mõistmaks paralleelselt oma õpitegevust siin kursusel, mille fookuses on õppimine digitaalajastul. Teeb ju eriti huvitavaks selle just fakt, et paljud meie tegevused toimuvad mitmete digitaalsete vahendite ja meedia vahendusel, mis loovad tegelikult võimalusi hoopis uuteks, teistmoodi tegevusteks ning muudavad õpitegevusi kvalitatiivselt. Ja seda mitte ainult selles mõttes, et väljaprinditud konspektide asemel paneme need pdf’na näiteks Moodle’sse vaid toimub ka õpiprotsessi kvalitatiivne muutumine läbi vahendite ja meedia rekonfigureerimise ning sisu pideva täiendamise/vahendmise.

Kuna me Hansuga oleme eelkõige teadurid, kelle ülesandeks on uurida ja mõista haridustehnoloogia valdkonnas toimuvat ning pakkuda välja uusi lahendusi ja innovaatilisi lähenemisi, siis üheks suunaks on mõista ja aru saada, kuidas täiskasvanud õppija oma õppeprotsessi mõistab ning vaadata, kas midagi õpitegevustes ka kvalitatiivselt muutub. Meie eesmärk on minna rohkem sügavuti ja uurida, kas lisaks samade tegevuste (nii õpetamise kui ka õppimise) toetamine tehnoloogiaga muutub ka nende tegevuste iseloom, lisandub mõni juurde jne.

Aga nüüd mõned mõtted koostatud õpilepingutest…

Väga hea meel on tõdeda, et paljud teist on mingi konkreetne vajadus seostada sellel kursusel õpitu oma igapäevatööga. Lisaks soovile mõista täiskasvanud õppijat tänapäeval on meil ka soov teada saada läbi õpilepingute, kas teil on mingi spetsiifiline aspekt antud teemast, mille vastu huvi tunnete (ja vastasel korral üritame seda arvesse võtta) või on tegemist rohkem üldisema lähenemisega.

Silma jäi, et õpilepingutes on strateegiad esitatud väga üldiselt. Üsna tihti tekkis küsimus, aga kuidas siis ikkagi… Siinkohal ootame järgmiselt lepingu versioonilt juba natuke täpsemat samm-sammult tegevusi. Lisaks pea kõikides õpilepingutes käis vahendina läbi internet s.t. et leida materjali interneti teel. Internet vahendina on väga lai mõiste ja selle mõiste alla võib panna meeletult palju spetsiifilisi vahendeid, millel on omad lubavused ja võimalused..mis ühes kontekstis sobivad ja toetavad tegevusi, aga teises kontekstis pigem piiravad. Minu jaoks on see üsna sarnane situatsioonile, kus mul on vaja jõuda punktist A punkti B täpsustamata, millist transpordivahendit kasutada…kas jalgratast või hoopis lennukit. Siinkohal olekski just huvitav teada, missuguste vahendite vahendusel näiteks info otsing toimub. Hea meel oli ka tõdeda, et üha rohkem on hakatud hindama kaasõppijat kui sama olulist kui mitte olulisemat tagasiside andjat ja toetajat. Meie eesmärk ongi ju pakkuda vaid raamistik ja tingimused, kus siis igaüks üritab oma nišši leida. Olin väga positiivselt üllatunud üksteise kommenteerimisest julgustaval, küsival, tunnustaval või mingi muul moel. On alust arvata, et see paneb baasi tugeva ja elujõulise võrgustiku tekkele.

Teiselt poolt jäi silma ka üsna traditsiooniline mõtteviis, kus kursusel osalemisel on tähtis ikkagi see vastavalt õppejõu seatud kriteeriumitele läbida s.t. et koduste tööde õigeaegne tegemine, aga tähelepanu pööramata esitatud kodutööde kvaliteedile.

Hindamiskriteeriumid olid  üsnagi udused ja väga selgelt pilti ei anna sellest, mis on see tõendusmaterjal, mis näitab, et eesmärgid on täidetud. Jäi silma, et tihtipeale on hindamiskriteeriumid ajas kaugele ulatuvad….näiteks rakendada omandatud teadmisi oma koolis, mis tõenäoliselt leiab rakendust alles järgmisel semestril. Seega antud aine arvestuse saamiseke peaks õpilepingu reflektsiooni tegema järgmise aasta kevadel, kui omandatud teadmisi on püütud praktikas rakendada :). Samas tullakse ju ülikooli õppima ikkagi sellepärast, et pärast praktikas oma teadmisi rakendada…

Aitäh panustamast!

Terje

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s