30. oktoobri kontaktpäev

Sel laupäeval 30. oktoobril toimub meie kursuse teine kontaktpäev. Kontaktpäeva jaoks on meil kavas järgmised tegevused:

  • Arutame teie postitustest välja tulnud huvitavamaid teemasid ja probleeme. Selle jaoks oleme valinud välja terve rea teie postitusi.
  • Vastame tekkinud küsimustele. Esimeste nädalate teemade põhjal tekkinud küsimused võite jätta ka selle postituse kommentaaridesse või saata meile e-maili peale.
  • Räägime rühmatöödest ning anname teile aega rühmatöö gruppide moodustamiseks ning esialgsete teemade väljamõtlemiseks.

Rühma sobivaks suuruseks on 3 inimest ning rühmas võiksid olla esindatud erinevad oskused ja taustad. Hea oleks, kui igas rühmas oleks nii üks tegevõpetaja kui ka üks õpikeskkondade ja Veeb 2.0 vahendite tehniliste võimalustega paremini kursis olev inimene.

Meie nägemuses võiksid rühmatöö teemad olla järgmist tüüpi:

  • Mingi uudse e-õppe vahendi kontseptuaalne disain. See võib olla kas mingi eraldiseisev väike Veeb 2.0 vahend, lisamoodul mingile õpikeskkonnale (näiteks Moodle’ile) vms. Probleeme võite otsida näiteks sotsiaalse meedia vahendite puuduste hulgast. Kursuse lõpuks valmivad teil selle vahendi kasutamist kirjeldavad stsenaariumid ning mõned paberprototüübid, mis selle vahendi väljanägemist kirjeldavad. Stsenaariumidepõhine disain ja prototüüpimine 10. ja 11. nädala teemaks. Umbes sellise kursusetööna valmisid ka EduFeedri kasutusstsenaariumid.
  • Mingi uudne viis erinevate Veeb 2.0 vahendite kasutamisel õpikeskkonnana. Seda tüüpi teemade puhul ootame me, et te need keskkonnad kuidagi praktilisel viisil kokku ühendaks (RSS, märksõnade, vistutamise jne abil). Üks hea lahenduseta probleem on näiteks privaatse info (hinnete) edastamine avatud õpikeskkonnas.

Teema ja rühmakaaslaste peale võiksite juba enne laupäeva natuke mõelda. Rühmatöö teemat valides võiksite jälgida, et see haakuks rohkem õpikeskkondade kui digitaalsete õppematerjalide teemaga. Digitaalsete õppematerjalide kohta tuleb kevadel eraldi kursus.

Pärast meie kontaktundi toimub haridustehnoloogia magistrantide kohtumine haridustehnoloogia keskuse rahvaga. Sellel kohtumisel tutvustame teile meie uurimissuundi ning võimalikke magistritööde teemasid.

Kohtumiseni!

Advertisements

E-portfoolio nädala kokkuvõte

E-portfoolio nädala postitusi üle vaadates tekkis mul tunne, et hoolimata hulgast erinevatest e-portfoolio vahenditest pole ükski neist meie oludes laiemaks kasutuseks küps. Ingrid tõi oma postituses välja huvitava kokkuvõtte selle kohta, milliseid vahendeid kasutasid Tiigrihüppe koolitajad oma e-portfooliote tegemiseks. Sellest selgub, et ülekaalus on tavalised kodulehekülje sisuhaldusvahendid.

Mitmed teie hulgast lisasid viita ka oma e-portfooliole. Paistab, et kõige populaarsemaks vahendiks teie hulgas on Weebly. Selle abil tegid oma koduleht-portfoolio Urve, Viive, Maibritt ja Anne. Viive portfoolio juures juhiks ma eraldi tähelepanu ka sellele, kuidas haridustehnoloogilised pädevused välja toodud on.

Mulle tundub, et praeguste e-portfoolio vahendite suurimaks puuduseks on see, et nendes avaldatud materjale ei saa siduda pädevustega. Oma võimaluste poolest on näiteks Mahara portfoolio koostamiseks tavalisest sisuhaldussüsteemist palju sobivam, kuid ka see vahend ei võimalda mugavalt pädevuste loetelusid teha (vt täpsem arutelu Mahara foorumis). Eesti oludes tuleb arvestada sellega, et peale haridustehnoloogide pädevusstandardi(te) on olemas veel terve rida muid pädevusstandardeid. Seega saaks e-portfooliona toimida ainult mingi meie olusid arvestades kohandatud rakendus, kuhu on integreeritud kohalikud pädevusstandardid.

Mitmeid häid soovitusi portfoolio koostamiseks on ka Elyna blogipostituses. Ma pean nõustun soovitustega, et portfoolio võiks sisaldada vaid valikut parimatest töödest ning erinevatele sihtgruppidele võiks olla loodud erinevad portfooliod.

Sel nädalal keskendusime me eelkõige sellele, millised võiksid olla meie e-portfooliod. Tegelikult on e-portfooliotel ka teine tahk, mida selle nädala postitused eriti ei puudutanud. Sarnaselt õpetaja, haridustehnoloogi või koolitajaga võiksid ka õpilased läbi kõigi kooliaastate e-portfooliot pidada ning sinna oma olulised tulemused kokku koguda.

Tänud kõigile mõtete eest. Ehk arutame e-portfooliotega seotud küsimusi ka sel laupäeval toimuval kontaktpäeval. Ühtlasi soovitan hoida pilku peal ka e-portfoolio kursusel.

Kuues nädal: personaalsed õpikeskkonnad

Sellel nädalal vaatame lähemalt antud hetkel haridustehnoloogia valdkonnas väga populaarseks muutunud kontseptsiooni “personaalsed õpikeskkonnad”. Kuna tegemist on mõnes mõttes uue mõistega, siis ei ole veel välja kujunenud väga selget arusaama, mis on personaalne õpikeskkond. Mõned väidavad, et igal õppijal on olnud personaalne õpikeskkond ja on ka edaspidi (kuulun ka nende hulka), mis kõik sõltub sellest, millisena õppija oma keskkonda tajub. Teised väidavad, et termin “personaalne õpikeskkond” peaks viitama tehnoloogiliste vahendite kogumile.

Heida pilk selle nädala kirjandusele personaalsetest õpikeskkondadest ning mõtiskle, kuidas sa tajud oma personaalset õpikeskkonda oma magistriõpingute raames. Millistest osadest see koosneb, milliseid vahendeid (inimesed, raamatud, spetsiaalsed programmid jne.) see sisaldab? Põhjenda, miks on sinu keskkond just selline? Mil määral on see keskkond sinu koostatud ning mil määral on see nö peale surutud (näiteks pean kasutama IVA, kuna mingil kursusel on see keskne vahend)? Kindlasti tuleb kasuks näiteks oma personaalse keskkonna visualiseerimine näidates ära komponendid ja nende omavahelised seosed.

Kursuse sotsiaalsest võrgustikust

Ma lugesin praegu teie blogipostitusi ning vaatasin, et olete hakanud suhteliselt aktiivselt ka kursusekaaslastele viitama. EduFeedr joonistab kursuse sotsiaalse võrgustiku selle põhjal, kuidas kursuslased teineteist lingivad ja kommenteerivad. Paraku on meie visualiseerimisskriptiga mitmeid probleeme ning selle poolt kuvatav võrgustik pole üldse mitte täielik. Proovisin laadida alla andmefaili ning visualiseerida sama võrgustikku ManyEyes abil. Tulemus on hoopis ilusam, kuigi ka siit on paljud kommenteerimised puudu:

Kursuse sotsiaalne võrgustik 25.10 seisuga

E-portfoolio nädala kommentaarid ja kokkuvõte ning uue nädala ülesanne tulevad hommikul. Ilusat koolivaheaja nädalat neile, kes õpetajad on!

Viies nädal: e-portfooliod

Sel nädalal läheme taas uue teemaga edasi. Eelmise teema juures arutasime me, kuidas saab kasutada sotsiaalse meedia vahendeid õpikeskkonna loomiseks. Õppetööst hoopis enam kasutavad inimesed sotsiaalset meediat oma mõtete, teadmiste ja hobide jagamiseks. Mitmete loovate erialade puhul (disainerid, fotograafid, jne) panevad inimesed oma paremate tööde näidistest kokku portfoolio. Sama lähenemist võib oma oskuste ja teadmiste tõestamiseks kasutada ka paljudes muudes kontekstides. Sellist õppija poolt loodud kogumikku materjalidest, mis tõendavad õpitust arusaamist ja personaalset arengut nimetatakse e-portfoolioks.

E-portfoolio mõistega täpsemalt tuttavaks saamiseks soovitame lugeda järgmiseid materjale:

Lihtsamat e-portfooliot on võimalik luua sotsiaalse meedia vahendite abil, kuid keerukamate portfooliote jaoks on loodud spetsiaalsed e-portfoolio keskkonnad. Tuntumad e-portfoolio vahendid on Mahara ja Elgg. Mahara võimalustega saab tutvuda nende demokeskkonnas demo.mahara.org. Elgg tarkvara arendamist alustati e-portfooliona, kuid viimastel aastatel on sellest saanud pigem kogukonnasaitide loomise vahend. Selle peale on loodud ka Koolielu portaal, mida meie nägemuses Eesti õpetajad võiksid e-portfoolio loomiseks kasutada.

Sel nädalal otsustasime anda kaks erinevat ülesannet. Osa teist juba omab e-portfooliot, sest see oli haridustehnoloogia magistriõppesse sisseastumisel vajalik. Teine osa veel ei oma e-portfooliot või pole seda teadlikult arendanud.

Neile, kes juba omavad e-portfooliot, on ülesanne järgmine: analüüsige oma e-portfooliot lähtudes nädala lugemismaterjalidest ja e-portfoolio keskkondade võimalustest. Mida annaks paremaks muuta? Kas teie portfoolios esitatu on seotud pädevusstandarditega? Eraldi pädevusstandardid on koostatud üldhariduskoolide (Tiigrihüppe Sihtasutus) ning kõrg- ja kutsekoolide (EITSA) õpetajatele-õppejõududele:

Neile, kel veel oma e-portfoolio puudub on ülesandeks oma e-portfoolio kavandamine. Milliseid vahendeid kasutaksite e-portfoolio loomiseks? Milliseid materjale kavatsete esitada oma teadmiste ja oskuste tõendamiseks?

Ilusat sügist ja jääme teie postitusi ootama!

Miks eelistada avatud õpikeskkondi?

Ma tahaksin eelmise nädala kokkuvõtele lisaks tuua välja mõned põhjused, miks ma eelistan oma kursuste läbiviimisel sotsiaalse meedia vahendeid. Kõik need põhjused võib kokku võtta ühe märksõna alla: avatus.

Tasuta teenustena pakutavad keskkonnad. Enda kursustel üritan ma õpikeskkonna üles seada selliselt, et kasutan ainult tasuta teenustena pakutavaid keskkondi. Minu kursused on enamasti suunatud õpetajatele ning sellega tahan ma näidata, et vähese vaevaga võiks igaüks oma õppeasutuse poolt pakutavatest vahenditest sõltumata samasuguse õpikeskkonna üles seada. Just sel põhjusel eelistan ma kursuste puhul oma serverile paigaldatud WordPressi asemel WordPress.com majutusteenust. Ainsaks suletud erandiks, mida me aeg-ajalt kasutame on FlashMeeting videokonverentsivahend.

Avatud õpikeskkond ja avatud õppematerjalid. Ma leian, et avalik õppetegevus ja õppematerjalid töötavad reklaamina. Sel juhul näevad tulevased võimalikud magistrandid ja täienduskoolitustel osalejad juba ette, mis neid ees ootab, ning see lihtsustab otsuse langetamist. Mõnel juhul muidugi võib selline avalikkus ka vastupidiselt toimida: kui peamiseks huviks on saada ligipääs täienduskoolituse materjalidele, siis avatud keskkonna puhul kaob ju vajadus koolitusele registreerida ja selle eest tasuda. Avalikud kursused on ka õppejõududele kasulikuks eeskujuks oma kursuse läbiviimisel ja ülesannete väljamõtlemisel. Hea on teiste kogemusest näha, mis toimib ja mis mitte.

Avatud osavõtuga kursused. Ma olen jälginud teistes maades läbi viidud suuri avatud kursusi, kuhu iga huviline võib osalejaks registreeruda, ning proovinud sama ka meil Vikiülikooli juures käivitada. Paraku pole see idee Eestis seni veel kuigi hästi käima läinud. Paaril kursusel on meil olnud mitteametlikke osalejaid, kes aktiivselt kõigis kursuse tegemistes osalenud ning aidanud ka teistele kursuslastele tagasisidet anda. Ma leian, et Eesti õpetajad võiksid avatud kursustega julgemalt katsetada. Meie oludes pole ohtu, et kursusele registreeruvad sajad huvilised ning nendega suhtlemine põhjustab suurt lisatööd.

Kokkuvõte kodutöödest: sotsiaalse meedia eelised ja puudused

Mis on peamised sotsiaalse meedia eelised ja puudused õpikeskkonna vaatenurgast?

Osalejate ajaveebides oli välja toodud terve rida sotsiaalse meedia eeliseid ja puuduseid. Siinkohal tekib mul kohe küsimus, kui palju sellest on kirjandusele baseeruv ja kui palju oma kogemustel?  Sellest hoolimata püüdsin kuidagi klassifitseerida teie poolt välja toodud sotsiaalse meedia miinused ja plussid ning teha väike kvantitatiivne analüüs.

Kõigepealt eelistest. Alljärgnev märksõna pilv püüab kokku võtta teie poolt välja toodud sotsiaalse meedia eelised. Tegemist ei ole väga täpsete märksõna suhetega, aga illustreerivaks ülevaateks vast piisav. Allpool leiab ka seletusi, mida konkreetsete märksõnade alla kokku on pandud.

 

  • paljusus – vahendite rohkus, integratsioon
  • interaktsioon – seotus teiste kasutajatega
  • õpetamismeetodid ehk siis õpetamisega kuidagi seotud eelised – uus ja huvitav, inspiratsiooniallikas, parandab õpetamise kvaliteeti ja protsessi, võimalus uuteks õpetamismetoodikateks, meedia vahendite integreerimine eri õppeainetega
  • anonüümsus – kasutaja võimalus jääda tundmatuks
  • süsteemsus – info süsteemipärane esitamine
  • suhted – võimalus luua suhteid
  • mitmefunktsionaalsus – mitmekülgsus, eksperimenteerimisvõimalus
  • mitteformaalsed –  ei ole seotud formaalse haridusega
  • avatus – avalik, ruumi piirangu puudus
  • personaalsus – kasutaja aktiivne, sisu loomine, kontroll, aktiivne suhtlus, personaalne lähenemine
  • tuttav – oskus juba kasutada
  • kättesaadavus – vabavara, brauseri põhine, lihtne ja kiire, operatiivne ja paindlik
  • pädevuspõhine – pädevusi arendav, näiteks kommunikatsiooni, loovust, koostööd, iseõppimist, kriitilist mõtlemist, vastutust veebikeskkonna kasutamise suhtes, reflekteerimist, kogukondlikku õppimist
  • ökonoomne – tasuta või väiksemad kulud

Lisaks eelnevale mainiti veel: julgus välja öelda negatiivseid asju, meedia auditooriumi abstraktsus, järjepidev kontoga tegelemine ja palju muud põnevat.
Aga ikka on nii, et kellele eelis, see teisele puudus. Puuduste märksõna pilv näeb välja selline:

Märksõnade seletusi:

  • mittekompleksed – peab kasutama mitut vahendit, vahendite paljusus
  • turvalisus/privaatsus – ei ole turvaline, privaatsus puudub
  • adekvaatsus – info õigsus
  • autoriõigus – kasutusel materjali, millele ei viidata korrektselt
  • keele kasutus – lodev ja vigadega keele kasutus,
  • infotulv – kontrollimatu infolevi, info üleküllus
  • kasutajakontod – liiga palju kasutajakontosid
  • ebavõrdsus – ebavõrdne sotsiaalse meedia vahendite kasutusoskus
  • veebiviisakus – ebaviisakas suhtlus
  • avalikkus – avatud keskkonnad
  • aktiivsus, iseseisvus
  • aeganõudev – aeg vahendi õppimisele

Lisaks eelpool öeldule toodi välja veel hindamisega seotud puudused, keskendumisraskused infomüra tõttu, reaalsed inimsuhted tagaplaanil, igal ühel omad keskkonnad jpm.

Nagu näha on nii terve rida eeliseid kui ka puuduseid, aga eks siinkohal peab igaüks ise otsustama, kas konkreetne eelis/puudus on soodustavaks või takistavaks teguriks.