Esimene teema: ülevaade haridustehnoloogia ajaloost

Haridustehnoloogia ajalugu vaadates võib keskenduda kas kitsamalt arvutite kasutamisele või võtta vaatluse alla ka mittedigitaalsed tehnoloogiad nagu mehaanilised õpetamismasinad 1920ndail ja 1950ndail (Benjamin, 1988), audio- ja videokassettid kaugkoolituses (Sumner, 2000) jne.

Erinevad autorid on teinud omapoolse kokkuvõtte arvutite hariduses kasutamise etappidest lähtudes kas tehnoloogilisest (Leinonen, 2010; Nicholson, 2007) või pedagoogilisest (Anderson & Dron, 2011) vaatest. Nende põhjal võib üldistatult jagada arvutite kasutamise õppetöös viide etappi:

  • arvutite abil toimuv õpe (ingl computer assisted instruction)
  • arvutipõhine õpetamine (ingl computer-based training)
  • veebipõhine õpetamine (ingl web-based training)
  • e-õpe (ingl e-learning)
  • tehnoloogiapõhine õpe (ingl technology-enhanced learning)

Iga etapi puhul on võimalik välja tuua oluline murdepunkt tehnoloogia arengus, mida võib pidada selle etapi alguspunktiks. Samuti iseloomustavad iga etappi peamised kasutatud tehnoloogiad ning nendega toetatud õpitegevused.

Arvutite abil toimuva õppe periood kestis 1950ndate lõpust 1980ndate keskpaigani. Kui alguses kasutati ülikoolide arvutuskeskuste suurarvuteid, siis 1970ndail ja 1980ndate alguses võeti kasutusele personaalarvutid. Tolleaegse õpitarkvara põhitüübiks olid nn intelligentsed tuutorsüsteemid, mis võimaldasid esitada õppematerjale ja teha drilliülesandeid. Samuti oli olulisel kohal programmeerimise õpetamine.

Arvutipõhine õpetamise alguseks võib lugeda 1980ndate keskpaika, kui personaalarvutid olid muutunud laiemalt kättesaadavaks ning lihtsamini kasutatavaks. Uute tehnoloogiatena arendati personaalarvutitele mõeldud õpitarkvara ning multimeedia CD-ROM’e. Õpitegevusteks oli multimeediasisuga õppematerjalide kasutamine, erinevad drilliülesanded ning lihtsad õpimängud.

Oluline läbimurre haridustehnoloogias tuli koos veebi loomisega 1990ndate alguses. Veebipõhise õpetamise etapis loodi kodulehekülgi õppematerjalidega, kasutati e-mail, jututubasid ning foorumeid. Õpitegevustes lisandus varasemale kirjutamine ja aruteludes osalemine.

Järgmiseks etapis võib pidada e-õpet, mil võeti kasutusele spetsiaalselt õppetöö läbiviimiseks mõeldud veebipõhised õpihaldussüsteemid. 1990ndate lõpus ja 2000ndate alguses arendati aktiivselt õpihaldussüsteeme, õppematerjalide repositooriume ja arvutipõhise testimise vahendeid ning nendega seotud õpitehnoloogia spetsifikatsioone ja standardeid. Õpitegevustes tõusid varasemast olulisemale kohale õppija poolt uute teadmiste konstrueerimist võimaldavad tegevused.

Praegusel hetkel on üheks keskseks mõisteks haridustehnoloogia alal tehnoloogiapõhine õpe (ingl technology enhanced learning). Seda nimetust kannab nii valdkonna kõige olulisem konverents Euroopas (EC-TEL, European Conference on Technology Enhanced Learning) kui ka meie instituudi üks viiest akadeemilisest suunast (eesti keeles on meil haridustehnoloogia akadeemiline suund, inglise keeles Technology Enhanced Learning). Tehnoloogiapõhise õppe perioodi alguseks võib pidada 2000ndate keskpaika, kui võeti kasutusele veebikasutajate aktiivset sisuloomet võimaldavad Veeb 2.0 lahendused (O’Reilly, 2005) ning toimus mobiilseadmete kiire areng. Mõned seda perioodi iseloomustavad tehnoloogiad on personaalsed õpikeskkonnad, e-õpikud, interaktiivsed tahvlid, avatud õppematerjalid, avatud massikursused ja õpianalüütika. Õpitegevustes on olulisel kohal avastamine, erinevate teadmiste ühendamine, digitaalne sisuloome, oma personaalse õppimise planeerimine, enese- ja partnerhinnang ning refleksioon.

Kompaktse ülevaate haridustehnoloogia ajaloost koos paljude teemakohaste viidetega annavad mitmed doktoritööd. Leinonen (2010, lk 11–19) ja Põldoja (2016, lk 19–24) jagavad arvutite kasutamise õppetöös viieks etapiks. Jones (2011, lk 70–71) keskendub kitsamalt e-õppe erinevatele etappidele. Eestikeelse ülevaate õpitarkvara ajaloost ja õpitarkvaraga seotud põhimõistetest annab Luik (2004, lk 18–25).

Põhjalikumatest artiklitest olen ma selle teema juures välja valinud neli. Nicholson (2007) ja Molnar (1997) annavad ajaloolise ülevaate alates esimestest suurarvutitest ülikoolides 1950ndate lõpus.

Nicholson, P. (2007). A History of E-Learning. B. Fernández-Manjón, J. M. Sánchez-Pérez, J. A. Gómez-Pulido, M. A. Vega-Rodríguez, & J. Bravo-Rodríguez, Computers and Education (lk 1–11). Dordrecht: Springer. http://doi.org/10.1007/978-1-4020-4914-9_1

Molnar, A. (1997). Computers in Education: A Brief History. The Journal. Loetud aadressil http://thejournal.com/Articles/1997/06/01/Computers-in-Education-A-Brief-History.aspx

Anderson ja Dron (2011) ning Sumner (2000) keskenduvad laiemalt kaugkoolituse ajaloole. Kui Anderson ja Dron jagavad kaugkoolituse kolme etappi lähtudes pedagoogilisest lähenemisest, siis Sumner (2000) on oma vaate aluseks võtnud kaugkoolituses kasutatud tehnoloogiad.

Anderson, T., & Dron, J. (2011). Three Generations of Distance Education Pedagogy. The International Review of Research in Open and Distance Learning, 12(3), 80–97. http://dx.doi.org/10.19173/irrodl.v12i3.890

Sumner, J. (2000). Serving the System: A critical history of distance education. Open Learning: the Journal of Open and Distance Learning, 15(3), 267–285. http://doi.org/10.1080/713688409

Teie ülesandeks on tutvuda viidatud lugemismaterjalidega ning kirjutada nende põhjal analüütiline ja reflekteeriv ajaveebipostitus. Tooge välja olulisem loetud materjalidest. Mida te teadsite haridustehnoloogia ajaloost varem? Mis oli uutest teadmistest teie jaoks eriti huvitav või üllatav? Mille kohta tahaksite täpsemalt uurida? Mis jäi ebaselgeks? Millega te pigem ei nõustu? Võite siduda oma postitust ka natuke laiemalt arvutite ja interneti ajalooga, kui siin viidatud allikates kirjas on.

Arvestage selle teema jaoks 6 tundi lugemismaterjalidega tutvumiseks ning postituse tegemiseks ja 2 tundi teiste postitustega tutvumiseks ning kommentaariaruteludes osalemiseks. Materjale on tunduvalt rohkem kui 6 tunni sisse mahub, nii et täpsema valiku peate tegema oma huvidest/ajaressursist/keeleoskusest lähtuvalt.

Soovin ülesandega edu ja jään postitusi ootama 30. septembriks.

Viited:

Anderson, T., & Dron, J. (2011). Three Generations of Distance Education Pedagogy. The International Review of Research in Open and Distance Learning, 12(3), 80–97. http://dx.doi.org/10.19173/irrodl.v12i3.890

Benjamin, L. T. (1988). A History of Teaching Machines. American Psychologist, 43(9), 703–712.

Jones, D. T. (2011). An Information Systems Design Theory for E-learning. Canberra: Australian National University. http://hdl.handle.net/1885/8370

Leinonen, T. (2010). Designing Learning Tools: Methodological Insights. Helsinki: Aalto University School of Art and Design. http://urn.fi/URN:ISBN:978-952-60-0032-9

Luik, P. (2004). Õpitarkvara efektiivsed karakteristikud elektrooniliste õpikute ja drillprogrammide korral. Tartu: Tartu Ülikool. http://hdl.handle.net/10062/1067

Nicholson, P. (2007). A History of E-Learning. B. Fernández-Manjón, J. M. Sánchez-Pérez, J. A. Gómez-Pulido, M. A. Vega-Rodríguez, & J. Bravo- Rodríguez, Computers and Education (lk 1–11). Dordrecht: Springer. http://doi.org/10.1007/978-1-4020-4914-9_1

O’Reilly, T. (2005, September 30). What Is Web 2.0: Design Patterns and Business Models for the Next Generation of Software. Loetud aadressil http://oreilly.com/web2/archive/what-is-web-20.html

Põldoja, H. (2016). The Structure and Components for the Open Education Ecosystem: Constructive Design Research of Online Learning Tools. Helsinki: Aalto University. http://urn.fi/URN:ISBN:978-952-60-6993-7

Sumner, J. (2000). Serving the System: A critical history of distance education. Open Learning: the Journal of Open and Distance Learning, 15(3), 267–285. http://doi.org/10.1080/713688409

Ligipääs lugemismaterjalidele:

Kahe viidatud materjali ametlikud versioonid ei ole avalikult kättesaadavad (Benjamin, 1988; Nicholson, 2007). Teen nende jagamiseks eraldi Google Drive kausta, kuhu teile TLÜ aadressidega ligipääsu annan. Sumner (2000) on kättesaadav TLÜ akadeemilise raamatukogu kaudu Taylor & Francis andmebaasist. Ülejäänud on avalikud.

Advertisements

Esimesed tegevused: ajaveebi ülesseadmine ja õpileping

Postitan väikese kokkuvõtte esimestest tegevustest, mida palun teil ära teha:

  1. Registreeruge Moodle’i kasutajaks (ma ei taha siin registreerumist pikalt lahti hoida, palun tehke seda täna-homme): http://www.hanspoldoja.net/moodle/login/signup.php
  2. Tehke oma magistriõppe jaoks ajaveeb, eelistatult WordPress.com platvormil.
  3. Registreerige oma ajaveebi aadress EduFeedr keskkonnas avatud kursusel: http://www.edufeedr.net/pg/edufeedr/join/71537
  4. Kujundage oma ajaveeb oma maitse järgi ning kirjutage enda kohta lühike enesetutvustus.
  5. Lisage oma ajaveebi õpikeskkondade kursuse jaoks eraldi rubriik (ingl category).
  6. Mõelge läbi oma eesmärgid sellel kursusel ning postitage oma ajaveebi õpileping.

WordPress ajaveebi puhul pöörake palun tähelepanu kahele erinevale sisutüübile — postitused (ingl post) ja leheküljed (ingl page). Kodutööde esitamise puhul palun kasutada sisutüüpi postitus, kuna neid näidatakse ajalises järjestuses teie blogi avalehel ning tõmmatakse RSS kaudu EduFeedrisse ja teistesse sarnastesse RSS-lugejatesse. Lehekülg sobib ajalisest struktuurist väljapool paiknevale infole, mis on eraldi menüüs (näiteks enesetutvustus).

WordPress kasutamise osas saate abi sellest videost (see on 4 aastat vana, kujundus on muutunud, aga üldpõhimõtted on samad):

Õpilepingu (ingl personal learning contract või lihtsalt learning contract) koostamisel soovitan lugeda lehekülge “Mis on õpileping?”.

Kursuse ülesannete esitamisel palun lisage postituse sisse ka link ülesandele kursuse blogis. Õpilepingu postituses võite linkida sellele postitusele siin.

Palun siduge oma ajaveebis selle kursuse postitused kursuse jaoks loodud rubriigiga (ingl category). Muudan EduFeedris teie ajaveebide aadressid ise ära, et EduFeedr ainult selle kursusega seotud postitusi näitaks.

Ajaveebi seadistamisel palun märkida, et kommentaarid ilmuks ilma eelneva teiepoolse kinnitamiseta nähtavale. Selleks peavad Settings > Arutelu (ingl Settings > Discussion) lehel olema märgistamata valikud Kommentaari peab käsitsi heaks kiitma (ingl Comment must be manually approved) ja peab kommenteerijal olema eelnevalt heakskiidetud kommentaare (ingl Comment author must have a previously approved comment).

Ootan teie õpilepinguid järgmise nädala lõpuks (16.09).

Neljas teema: 1:1 arvutikasutus ja õpikeskkondade arengusuunad

Meie kursuse neljas teema keskendub 1:1 arvutikasutusele ning õpikeskkondade arengusuundadele. 1:1 arvutikasutuse (ingl one-to-one computing) mõiste tuli kasutusele 2000. aastate alguses ning kirjeldab olukorda, kus iga õppija kasutab personaalset arvutit või nutiseadet. Chan et al. (2006) toovad välja 6 olulist võimalust, mida pakub 1:1 arvutikasutus:

  • kaasaskantavus;
  • sotsiaalne interaktsioon teiste kasutajatega läbi erinevate suhtlus- ja koostöörakenduste;
  • võimalus kohandada oma personaalne õpitee;
  • kontekstitundlikkus, mis põhineb õppija tegevuste logimisel ning selle põhjal sisu ja kasutajaliidese kohandamisel;
  • võrguühendus;
  • digitaalse ja füüsilise maailma vahel ühenduse loomine läbi sensorite jms kasutamise.

1:1 arvutikasutuse alal on erinevates maades läbi viidud hulk projekte ja uurimusi, millest annavad kokkuvõtliku ülevaate Islam ja Grönlund (2016). Oma artiklis toovad nad varasemate uurimuste põhjal välja 1:1 arvutikasutuse positiivsed mõjud õppijatele, õpetajatele, õpetamisprotsessile ning kooli ümbritsevale kogukonnale. Õppijate seisukohalt kaasneb Islam ja Grönlund (2016) põhjal 1:1 arvutikasutusega suurem kaasatus ja motiveeritus, parema kvaliteediga tööd, enesejuhitud õppimine, paremad uurimis- ja kirjutamisoskused, paremad arvutikasutusoskused, parem ligipääs sisule, parem kohalkäimine ja väiksem väljalangevus, rohkem aega iseseisvate tööde tegemiseks, parem tugi erivajadustega õppijatele ning süvendatud kognitiivsed oskused.

1:1 arvutikasutusega paralleelselt kasutatakse sageli ka VOSK / BYOD (Võta Oma Seade Kaasa, ingl Bring Your Own Device) mõistet. Sel puhul kasutavad õppijad oma isiklikke nutiseadmeid. Song ja Kong (2017) uurisid VOSK lähenemise rakendamist kõrgkoolis ning pakuvad välja VOSK lähenemisega seotud lubavuste ja piirangute raamistiku. Lubavuste all toovad 13 VOSK lähenemise omadust, mis toetavad õpitegevuste läbiviimist personaalsete nutiseadmete abil. VOSK lähenemisega seotud piirangud jagunevad Song ja Kong (2017) järgi tehnilisteks, sotsiaalseteks ja personaalseteks piiranguteks.

Eestis on personaalsete digiseadmete kasutamine hariduses sisse kirjutatud Eesti elukestva õppe strateegiasse aastaks 2020 (Eesti elukestva õppe strateegia 2020, 2014), mille üheks viiest eesmärgist on digipööre elukestvas õppes. Selle saavutamiseks on Haridus- ja Teadusministeerium käivitanud Digipöörde programmi.

Personaalsete nutiseadmete kasutamine õppetöös on üks olulisemaid õpikeskkondadega seotud trende viimasel kümnendil. Haridustehnoloogia värsketest arengusuundadest teeb igal aastal kokkuvõtte Horizon Report, mis avaldatakse eraldi koolide, kõrgkoolide ning raamatukogude kohta. Selles on välja toodud olulisemad trendid ja tehnoloogiad, mis mõjutavad tehnoloogia rakendamist hariduses lähemal ajal (1…2 aasta jooksul), keskmisel ajavahemikul (3…5 aastat jooksul) ning pikemaajaliselt (üle 5 aasta pärast). Otseselt või kaudsemalt on need kõik ka õpikeskkondadega seotud, seetõttu toon siin välja valiku.

Koolide raportis (Freeman, Adams Becker, Cummins, Davis, & Hall Giesinger, 2017) on lähema aja trendidena välja toodud programmeerimise õpetamine ning fookus STEAM ainetel (science, technology, engineering, art, mathematics) ning 3…5 aasta trendidena suurem tähelepanu õppimise mõõtmisele ja õpikeskkondade ümberdisainimine. Tehnoloogia poole pealt on lähemal ajal olulised makerspace’id (Halverson & Sheridan, 2014) ja robootika, mis on seotud nii programmeerimise õpetamise kui õpikeskkondade ümberdisainimisega. 3…5 aasta jooksul laiemalt kasutusele võetavate tehnoloogiliste lahenduste hulgas on õpianalüütika ning virtuaalreaalsuse rakendused.

Kõrghariduse raporti (Adams Becker et al., 2017a) trendid langevad osaliselt kokku koolide trendidega. Lähema aja trendideks on siin auditoorse õppe ja e-õppe kombineerimine ning koostöös õppimine. 3…5 aasta trendid on täpselt samad, kui koolihariduse juures (analüütika, õpikeskkondade ümberdisainimine). Tehnoloogiatest on lähema aasta jooksul aktuaalsed kohanduvad õpitehnoloogiad (ingl adaptive learning technologies), mis kohanduvad reaalajas õppija tegevusi arvestades ning mobiilse õppimise rakendused. 3…5 aasta jooksul ennustab raport uue põlvkonna õpihaldussüsteemide kasutuselevõttu, mille puhul liigub fookus õppimise haldamiselt sügava õppimise (ingl deep learning) toetamisele. Näidetena toob raport välja Domain of One’s Own, MyOpenMath ja Osmosis projektid. Otseselt pole see trendina välja toodud, kuid mitmetes kohtades mainib kõrghariduse raport näidete hulgas ka digitaalsete õpimärkide (Jovanovic & Devedzic, 2015) kasutamisega seotud projekte.

Raamatukogude raportis (Adams Becker et al., 2017b) on trendide hulgas uurimisandmete haldamine, kasutajakogemuse parandamine ning raamatukogu füüsilise ruumi ümberkujundamine. Tehnoloogiatest on välja toodud digitaalset uurimistööd toetavad tehnoloogiad (ingl digital scholarship technologies) ning raamatukoguteenuste platvormid.

Teie ülesanne koosneb taas teoreetilisest ja praktilisest poolest.

Otsustasin, et sel korral suunan teid teadusartiklite asemel pigem Horizon Report aruannetega tutvuma. Valige teid kõige enam huvitav kontekst (kooliharidus, kõrgharidus, raamatukogud) ja tutvuge vastava Horizon Reportiga. Proovisin siin postituses viidata ka ülevaatlikele teadusartiklitele antud teemal, nii et soovi korral saate ka need kätte.

Praktilise poolena palun teil teha blogipostituse, milles:

  • arutlete lugemismaterjalidega tutvumisel tekkinud mõtete üle;
  • kirjeldate, kuidas kasutate praegu mobiilseadmeid oma õppetöös ja/või personaalses õppimises;
  • tutvustate ühte nutirakendust või ideed nutiseadmete kasutamiseks õppetöös teie õppeaines või teid huvitavas õppimise kontekstis.

Tegemist on selle kursuse neljanda ja viimase blogimisülesandega. Mul venis sel korral ülesande väljapanek, kuna tahtsin natukene uuematest allikatest ülevaate anda. Kui te jõuate, siis tehke postitus järgmise nädala neljapäevaks 02.11, et postitused annaks sisendit 04.11 kontakttunnile. Kui selleks ajaks ei jõua, siis tehke postitus järgmisel õppetöövabal nädalavahetusel.

Viited

Adams Becker, S., Cummins, M., Davis, A., Freeman, A., Hall Giesinger, C., & Ananthanarayanan, V. (2017a). NMC Horizon Report: 2017 Higher Education Edition. Austin, TX: The New Media Consortium.

Adams Becker, S., Cummins, M., Davis, A., Freeman, A., Hall Giesinger, C., Ananthanarayanan, V., et al. (2017). NMC Horizon Report: 2017 Library Edition. Austin, TX: The New Media Consortium.

Chan, T.-W., Roschelle, J., Hsi, S., Kinshuk, Sharples, M., Brown, T., et al. (2006). One-to-one technology-enhanced learning: An opportunity for global research collaboration. Research and Practice in Technology Enhanced Learning, 1(1), 3–29.

Eesti elukestva õppe strateegia 2020. (2014). Loetud aadressil https://www.hm.ee/sites/default/files/strateegia2020.pdf

Freeman, A., Adams Becker, S., Cummins, M., Davis, A., & Hall Giesinger, C. (2017). NMC/CoSN Horizon Report: 2017 K–12 Edition. Austin, TX: The New Media Consortium.

Halverson, E. R., & Sheridan, K. (2014). The Maker Movement in Education. Harvard Educational Review, 84(4), 495–504. http://doi.org/10.17763/haer.84.4.34j1g68140382063

Islam, M. S., & Grönlund, Å. (2016). An international literature review of 1:1 computing in schools. Journal of Educational Change, 17(2), 191–222. http://doi.org/10.1007/s10833-016-9271-y

Jovanovic, J., & Devedzic, V. (2015). Open Badges: Novel Means to Motivate, Scaffold and Recognize Learning. Technology, Knowledge and Learning, 20(1), 115–122. http://doi.org/10.1007/s10758-014-9232-6

Song, Y., & Kong, S. C. (2017). Affordances and constraints of BYOD (Bring Your Own Device) for learning and teaching in higher education: Teachers’ perspectives. The Internet and Higher Education, 32(C), 39–46. http://doi.org/10.1016/j.iheduc.2016.08.004

Kolmas teema: hajutatud arhitektuuriga ja personaalsed õpikeskkonnad

Enne meie teist kontakttundi on jäänud veel üks teema iseseisvaks lugemiseks. Kui eelmise teema lugemismaterjalid olid traditsiooniliste keskselt kontrollitud ja suletud õpihaldussüsteemide suhtes pigem kriitilised, siis selle teema lugemismaterjalid pakuvad õpihaldusüsteemide puuduste lahendusena välja Veeb 2.0 vahenditel põhinevad personaalsed õpikeskkonnad:

Downes, S. (2005, oktoober). E-learning 2.0. eLearn Magazine. Loetud aadressil http://elearnmag.acm.org/featured.cfm?aid=1104968

Dalsgaard, C. (2006). Social software: E-learning beyond learning management systems. European Journal of Open, Distance, and E-Learning, 9(2), 1–7. [PDF]

McLoughlin, C. & Lee, M. J.W. (2007). Social software and participatory learning: Pedagogical choices with technology affordances in the Web 2.0 era. R. J. Atkinson, C. McBeath, S. K. A. Soong, C. & Cheers (toim), ICT: Providing choices for learners and learning. Proceedings ascilite Singapore 2007 (lk 664–675). Singapore: Nanyang Technological University. [PDF]

Wilson, S., Liber, O., Johnson, M., Beauvoir, P., Sharples, P., & Milligan, C. (2007). Personal Learning Environments: Challenging the dominant design of educational systems. Journal of E-Learning and Knowledge Society, 3(2), 27–38. [PDF]

Johnson, M., & Liber, O. (2008). The Personal Learning Environment and the human condition: from theory to teaching practice. Interactive Learning Environments, 16(1), 3–15. http://doi.org/10.1080/10494820701772652

Couros, A. (2010). Developing Personal Learning Networks for Open and Social Learning. G. Veletsianos (toim), Emerging Technologies in Distance Education (lk 109–128). Edmonton: AU Press. [PDF]

Ülesande teoreetiliseks pooleks on tutvuda ühe viidatud artikliga ning arutleda sel teemal oma blogipostituses. Praktilise poolena palun teil mõelda oma personaalse õpikeskkonna peale ning proovida seda skeemina visualiseerida. Inspiratsiooniks võite vaadata Scott Leslie poolt kogutud personaalse õpikeskkonna diagramme. Nagu te neist näidetest näete, ei ole personaalse õpikeskkonna visualiseerimiseks mingeid kindlaid reegleid. Ma ise olen varasematel aastatel proovinud visualiseerida selle kursuse õpikeskkonda ning oma personaalse õpikeskkonna mobiilirakenduste osa:

Veebipõhistest joonistusvahenditest on minu soovitus selliste skeemide joonistamiseks draw.io. Kes soovib teisi joonistusrakendusi katsetada, siis võimalikest alternatiividest annab ülevaate alternative.to leht. Head tasuta rakendust vabas vormis skeemide joonistamiseks Windowsile ma ausalt öeldes soovitada ei oska. Kes on nõus leppima ideekaardi formaadi piirangutega, siis on heaks tasuta valikuks XMind 8 Free. Kommertstarkvarast on levinud lahendused selliste skeemide joonistamiseks Visio (Windows) ja OmniGraffle (Mac). Meie instituut on liitunud Microsofti DreamSpark programmiga (täpsem info selle lehe lõpus), mis võimaldab üliõpilastel saada muude rakenduste hulgas ka Visio tasuta kasutusõiguse.

Jään ootama teie mõtteid lugemistekstidest, kogemusi personaalsete õpikeskkondade ja Veeb 2.0 vahenditega ning personaalsete õpikeskkondade skeeme. Tehke oma postitus umbes nädala jooksul, siis jääb veel aega arutelude jaoks.

Järgmises kontakttunnis 21.10 teeme tagasivaate esimese kolme teema postitustele ja aruteludele.