Ootused rühmatöödele

Paar kursuslast on minult küsinud rühmatööde kohta. Vastan siia blogisse, et kõigil sama info oleks.

Eelmises kontakttunnis tutvustasid rühmad oma esialgse taustauuringu tulemusi (probleemi tutvustus; sihtgrupi analüüs persoonade vormis). Viimases kontakttunnis 03.12 toimub rühmatööde lõplike tulemuste esitamine. Ma ootan, et igal rühmal valmiks lisaks eelmises kontakttunnis tutvustatud taustauuringule järgmised tulemused:

  • vahendite võrdlus ja valik;
  • õpikeskkonna skeem;
  • õpikeskkonna prototüüp.

Vahendite võrdluse all mõtlen ma nende tarkvararakenduste võrdlust, mille vahel te oma õpikeskkonna konkreetse funktsionaalsuse teostamiseks valiku tegite. Näiteks kui te koostate rühmatööna õpihaldussüsteemis oleva e-kursuse lasteaiaõpetajatele, siis peate te langetama valiku erinevate õpihaldussüsteemide vahel (Moodle, Schoology, Eliademy vms). Kui teie rühmatöös on vaja fotode jagamise rakendust, siis teete valiku ilmselt Instagram, Flickr, 500px ja teiste fotode jagamise keskkondade vahel. Lihtsamal juhul võib vahendite võrdluse esitada nii, et iga vahendi kohta on välja toodud lühitutvustus ning plussid-miinused teie konteksti silmas pidades. Keerukamal juhul on võrlduse jaoks välja töötatud kõige võrreldavate rakenduste jaoks ühtsed võrdluskriteeriumid ning võrdluse tulemus esitatakse näiteks tabelina. Oluline on see, et vahendite valik õpikeskkonna jaoks ei põhineks esmamuljel, vaid oleks selgelt põhjendatud.

Õpikeskkonna skeemi juures ootan ma skeemi, mis näitab, millistest vahenditest õpikeskkond koosneb ning kuidas need vahendi omavahel seotud on (lingid, RSS vood, vistutamine, ühtse märksõna kasutamine, jne). Selline skeem aitab paremini mõista erinevatel Veeb 2.0 rakendustel põhinevate avatud ja hajutatud õpikeskkondade ülesehitust. Tegin näiteks skeemi meie kursuse õpikeskkonna kohta.

opikeskkonnad2016_skeem

Õpikeskkonna prototüübi all mõtlen ma seda, et te olete üles seadnud õpikeskkonna jaoks valitud vahendid ning loonud sinna oma õpiprojekti või kursuse struktuuri ilma õppematerjalide vms töömahuka sisuta. Näiteks õpihaldussüsteemis toimuva kursuse puhul peaks olema sisestatud kursuse info, ajakava, loodud õppematerjalide kaustad teemade kaupa jne. Kui õpiprojektis või kursusel kasutatakse mingeid sotsiaalmeedia vahendeid, siis peaks olema loodud vajalikud kontod, grupid vms nendesse vahenditesse. Kui õpiprojekti või kursusega seotud sisu koondatakse mingi märksõna abil, siis peaks olema avaldatud vähemalt üks objekt selle märksõnaga, et oleks võimalik kursuse märksõna lehele linkida (näiteks meie kursuse märksõna leht SlideShares: http://www.slideshare.net/tag/õpikeskkonnad).

Rühmatöö tulemuste paremaks esitlemiseks oleks hea, kui te paneks tulemuste põhjal kokku esitlusslaidid. Lihtsalt tekstidokumendi näitamine ei ole nii hästi jälgitav. Esitluse jaoks võiksite natuke puhtamaks viimistleda ka eelmisel korral näidatud persoonad. Lisaks sellele ootan ma igalt rühmalt ühte ajaveebipostitust oma rühmatöö kohta. Tehke postitus ühe aktiivsema rühmaliikme ajaveebi. Selles postituses võiksid olla:

  • täpsemad selgitused rühmatöö tulemuste kohta, mis esitlusslaididele ei mahu;
  • ülevaade rühmatöö protsessist ja rühmaliikmete rollidest rühmatöö juures;
  • refleksioon sellest, mida rühmatöö käigus õpiti;
  • vistutatud esitlus või link esitluse slaididele;
  • link õpikeskkonna prototüübile.

Hea oleks, kui te saaks rühmatöö postituse avaldatud ühe päeva enne kontakttundi (reedeks 02.12-ks). Täiendavate küsimuste korral võite minuga ühendust võtta.

Neljas teema: 1:1 arvutikasutus ja õpikeskkondade arengusuunad

Meie kursuse neljas teema keskendub 1:1 arvutikasutusele ning õpikeskkondade arengusuundadele. 1:1 arvutikasutus seostub selliste mõistetega nagu personaalsed mobiilseadmed, äpid, VOSK/BYOD, jne. Personaalsete digiseadmete kasutamisele tuginev digipööre on üheks viiest strateegilisest eesmärgist Eesti elukestva õppe strateegias 2020 (PDF). Lisaks 1:1 arvutikasutusele ja mobiilseadmete kasutamisele õppetöös pakun ma selle teema all õpikeskkondade mõningaid arengusuundi (liitreaalsus, digitaalsed õpimärgid) tutvustavad artiklid.

Islam, M. S., & Grönlund, Å. (2016). An international literature review of 1:1 computing in schools. Journal of Educational Change, 17(2), 191–222. http://doi.org/10.1007/s10833-016-9271-y

Kearney, M., Schuck, S., Burden, K., & Aubusson, P. (2012). Viewing mobile learning from a pedagogical perspective. Research in Learning Technology, 20, 7–17. http://doi.org/10.3402/rlt.v20i0/14406

Bower, M., Howe, C., McCredie, N., Robinson, A., & Grover, D. (2014). Augmented Reality in education – cases, places and potentials. Educational Media International, 51(1), 1–15. http://doi.org/10.1080/09523987.2014.889400

Jovanovic, J., & Devedzic, V. (2015). Open Badges: Novel Means to Motivate, Scaffold and Recognize Learning. Technology, Knowledge and Learning, 20(1), 115–122. http://doi.org/10.1007/s10758-014-9232-6

Palju kogemusi nutiseadmete rakendamisest õppetöös liigub õpetajate ajaveebide ja kodulehekülgede kaudu. Toon siin välja mõned lingid Eestist:

Teie ülesanne koosneb taas teoreetilisest ja praktilisest poolest. Teoreetiliseks pooleks on tutvuda ühe nutiseadmete õppetöös kasutamist või õpikeskkondade tulevikusuundi käsitleva artikliga. Praktiliseks pooleks on blogipostitus, milles:

  • arutlete artikli lugemisel tekkinud mõtete üle;
  • kirjeldate, kuidas kasutate praegu mobiilseadmeid oma õppetöös ja/või personaalses õppimises;
  • tutvustate ühte nutirakendust või ideed nutiseadmete kasutamiseks õppetöös teie õppeaines või teid huvitavas õppimise kontakstis.

Tegemist on selle kursuse neljanda ja viimase blogimisülesandega. Kuna me otsustasime eelmisel korral teha ühe nädala pausi, siis jätan selle ülesande tähtaja vaba nädalavahetuse peale — palun tehke oma postitused  pühapäevaks 13. novembriks. Seejärel jääb veel piisavalt aega kursusekaaslaste postitustega tutvumiseks ja aruteludeks.

Tagasivaade õpilepingutele

Olen nüüd vaadanud läbi ja teinud enda jaoks kokkuvõtte teie õpilepingutest. Minu jaoks annavad õpilepingud eelkõige ülevaate sellest, millised on õppijate kitsamad huvid kursuse teemade raames. Kirjutasin teie õpilepingutest välja täpsemad teemad, mis teid siin kursusel huvitavad ja kontekstid, kus soovite õpikeskkondi rakenda. Jätsin siit kokkuvõttest välja märksõnad “õpikeskkonnad” ja “õpivõrgustikud”, kuna nende kõrval oleks kõik teised märksõnad väga väiksed jäänud.

opikeskkonnad2016_opilepingud

Umbes pooled õpilepingud olid suhteliselt hästi läbimõeldud. Heade näidetena tooksin ma esile Anu, Liia, Margiti ja Anne õpilepingud. Ma loodan, et sellisel kujul õpilepingud aitavad oma õppimist paremini planeerida.

Olen jõudnud ka õpimärkide kujundamise ning väljaandmiseni. Kuna selle ülesande õpimärk on protsessi tunnustav õpimärk, mis kursuse hindamisel arvesse ei lähe, siis olin selle väljaandmisel pigem range. Kui mul tekkis tunne, et õpileping pole piisavalt detaile või mingi osa sellest pole piisavalt läbi mõeldud (enamasti hindamise osa), siis jäi ka õpimärk välja andmata.

Nüüd kursuse keskel võite ka ise tagasi vaadata oma õpilepingutele. Kuidas need siiamaani paika on pidanud? Kas midagi on võimalik detailsemaks muuta? Uuesti tuleme tagasi õpilepingute juurde ka kursuse lõpus, kui kirjutate kokkuvõtva refleksiooni. Siis muutuvad mõned selle teema õpimärgid ilmselt ka kuldseteks.

Kolmas teema: hajutatud arhitektuuriga ja personaalsed õpikeskkonnad

Teise teema lugemismaterjalid viitasid õpihaldussüsteemide puudustele. Üheks lahenduseks nende puuduste vastu on Veeb 2.0 vahenditel põhinevad personaalsed õpikeskkonnad. Pakun selle teema kohta valiku artikleid, millest peaksite tutvuma vähemalt ühega.

Downes, S. (2005, oktoober). E-learning 2.0. eLearn Magazine. Loetud aadressil http://elearnmag.acm.org/featured.cfm?aid=1104968

Dalsgaard, C. (2006). Social software: E-learning beyond learning management systems. European Journal of Open, Distance, and E-Learning, 9(2), 1–7. [PDF]

McLoughlin, C. & Lee, M. J.W. (2007). Social software and participatory learning: Pedagogical choices with technology affordances in the Web 2.0 era. R. J. Atkinson, C. McBeath, S. K. A. Soong, C. & Cheers (toim), ICT: Providing choices for learners and learning. Proceedings ascilite Singapore 2007 (lk 664–675). Singapore: Nanyang Technological University. [PDF]

Wilson, S., Liber, O., Johnson, M., Beauvoir, P., Sharples, P., & Milligan, C. (2007). Personal Learning Environments: Challenging the dominant design of educational systems. Journal of E-Learning and Knowledge Society, 3(2), 27–38. [PDF]

Johnson, M., & Liber, O. (2008). The Personal Learning Environment and the human condition: from theory to teaching practice. Interactive Learning Environments, 16(1), 3–15. http://doi.org/10.1080/10494820701772652

Couros, A. (2010). Developing Personal Learning Networks for Open and Social Learning. G. Veletsianos (toim), Emerging Technologies in Distance Education (lk 109–128). Edmonton: AU Press. [PDF]

Ülesande praktilise poolena palun teil mõelda oma personaalse õpikeskkonna peale ning proovida seda skeemina visualiseerida. Inspiratsiooniks võite vaadata Scott Leslie poolt kogutud personaalse õpikeskkonna diagramme. Ma ise pole oma personaalse õpikeskkonna kohta täielikku skeemi teinud, küll aga tegin eelmisel aastal skeemi mobiilirakendustest oma personaalse õpikeskkonna osana. Nagu te neist näidetest näete, ei ole personaalse õpikeskkonna visualiseerimiseks mingeid kindlaid reegleid. Lähenege ülesandele loominguliselt ning proovige luua skeemid, millest teised kursusekaaslased kasulikke ideid ja vahendeid leiavad.

Selliste skeemide joonistamiseks on erinevaid veebipõhiseid vahendeid (nt draw.io) ja vabavara (nt Dia), kuid võimaluse korral soovitan proovida ka kommertstarkvara. Meie instituut on liitunud Microsofti DreamSpark programmiga (täpsem info selle lehe lõpus), mis võimaldab üliõpilastel saada muude rakenduste hulgas ka Visio tasuta kasutusõiguse. Maci kasutajatele meil tasuta kommertstarkvara kasutusõigust kahjuks pakkuda pole, kuid minu eelistus ja soovitus skeemide joonistamiseks on OmniGraffle.

Jään ootama teie mõtteid lugemistekstidest, kogemusi personaalsete õpikeskkondade ja Veeb 2.0 vahenditega ning personaalsete õpikeskkondade skeeme. Selle nädala ülesande avaldamine viibis, nii et võite ka oma postitused järgmise nädala keskpaigaks teha.

Veeb 2.0 vahendite ja personaalsete õpikeskkondade teemale keskendub ka meie järgmine kontakttund 23.10.

Teise teema kodutöö: õpihaldussüsteemid

Kursuse teiseks teemaks on õpihaldussüsteemidega tutvumine. Valisin teile lugemismaterjalideks välja kaks teadusartiklit ning ühe olulise ajaveebipostituse. Ootan, et te neist vähemalt ühe allika läbi loeksite.

Watson, W. R., & Watson, S. L. (2007). An Argument for Clarity: What are Learning Management Systems, What are They Not, and What Should They Become? TechTrends, 51(2), 28–34. http://doi.org/10.1007/s11528-007-0023-y

Coates, H., James, R., & Baldwin, G. (2005). A Critical Examination Of The Effects Of Learning Management Systems On University Teaching And Learning. Tertiary Education and Management, 11(1), 19–36. http://doi.org/10.1007/s11233-004-3567-9

Siemens, G. (2004, 22. november). Learning Management Systems: The wrong place to start learning [ajaveebipostitus]. Loetud aadressil http://www.elearnspace.org/Articles/lms.htm

Esimese kahe artikli puhul saate ligipääsu TLÜ Akadeemilise raamatukogu kaudu.

Praktiliseks pooleks on katsetada ühte õpihaldussüsteemidest ja luua seal lihtne kursuse struktuur (kursuse kirjeldus, paar sündmust ajakavasse, mõned failid üles laadida ja lingid lisada, suhtlusvahendites paar teemat tekitada jne). Katsetuseks sobib hästi Moodle, Schoology, Eliademy, Haiku Learning või Google Classroom. Natuke piiratumate võimalustega on Edmodo ja Õpiveeb. Loomulikult võite valida ka mõne õpihaldussüsteemi, mida ma ei tutvustanud.

Kirjutage artikli(te)st loetu ja oma katsetuste põhjal ajaveebipostitus selle nädala lõpuks (02.10), siis jääb järgmine nädal kommentaariarutelude jaoks.