08.01 arvestus

Teine põhiarvestus 08.01 toimub kell 10.00 ainult Zoomis:
https://zoom.us/j/97525522787

Neil üliõpilastel, kes esitlesid rühmatööd juba eelmisel korral, kuid puuduvate ülesannete tõttu ei registreerinud esimesele põhiarvestuse ajale, ei ole vaja uuesti rühmatöö esitlustel osaleda. Vaatan vahepealt tehtud postitused läbi ja panen selle põhjal arvestuse tulemused sisse.

Teisel põhiarvestusel tutvustatavad rühmatööd:

Aku peatükid 2.5 ja 2.6
Eerika Õun, Margit Pelli

Robootika materjalid õpetajale
Kelli Liblikas, Anastasia Kalinkina

Rühmatööde esitlused ja arvestus

Kuna sel laupäeval toimub meie kursuse järel IFI7205.DT Digitaalse meedia sisutootmine ülikoolis kohapeal, siis toimub ka meie kursuse rühmatööde esitlus ülikoolis kell 10.15 ruumis A-402. Kontakttunniga on võimalik liituda ka Zoomi teel:
https://zoom.us/j/94669685159

AKU peatükid 1.1, 1.2 ja 1.3
Terje Tenso, Rahel Rist, Avelin Põldaas

AKU peatükid 1.3, 1.4 ja 1.5
Arnold Leesmäe, Katrin Taniste, Kirke Kasari

AKU peatükid 2.1, 2.2 ja 2.3
Signe Reimets, Helerin Anspeeter, Kadri Rea

AKU peatükid 2.4, 2.5 ja 2.6
Gerri Leht, Maiu Kannel, Liis Leppmaa

AKU peatükk 2.3
Piia Veeroja, Andrei Rudz, Esper Kaar

AKU peatükk 3
Helina Puksmann, Monika Schasmin, Liina Vallimäe

AKU peatükk 5
Silja Miks, Evelin Lättemaa

Digiloovus
Epp Teekivi, Epp Kivisild-Lepvalts, Biby Lilander

Programmeerimise lõimitud õpe algklassides
Maret Alber, Hurmi Jürjens, Priit Kübar

Ootused AKU õpikuga seotud rühmatöödele

Meil oli Mardiga kohtumine AKU õpikuga seotud rühmatööde teemadel. Jõudsime ühisele arusaamale, et AKU õpikuga seotud rühmatöö projektide eesmärk peaks olema piloteerida erinevaid lähenemisi õpiku peatükkide ning õpikuga seotud õpikeskkonna disainile. Seega on oodatud erinevad tehnilised lahendused õpikeskkonna osas (õpihaldussüsteemil Moodle, Canvas, Google Classroom vms põhinev õpikeskkond; koduleheküljel ja sellega seotud Veeb 2.0 keskkondadel põhinev avatud õpikeskkond).

Arvestades seda, et 20.11 kontakttund toimus väga piiratud mahus ning meiepoolne sisend rühmatööde disainiks on viibinud lisasin kursusele täiendava põhiarvestuse aja laupäev 08.01 kell 10.00.

Need, kellel on individuaalsed ülesanded esitatud ja rühmatöö esitlemiseks valmis saavad valida esimese põhiarvestuse aja viimases kontakttunnis laupäeval 18.12. Üliõpilased, kes vajavad täiendavat aega saavad sihtida 08.01 arvestust.

Valikteema: distantsõpe

Tallinna Ülikooli poolt läbiviidud distantsõppe uuring algab järgmiselt “Sarnaselt paljudele teistele riikidele olid Eesti koolid 2020. aasta märtsist juunini distantsõppel, et piirata COVID-19 haiguse levimist. Üleöö läk- sid kõik Eesti üldharidus-, kutse- ja kõrgkoolide õppurid üle täielikule distantsõppele, milleks õpetajatel, õppijatel, lapsevanematel ja koolijuh- tidel polnud aega spetsiaalselt valmistuda. Üsna pea ilmnes, et mõned koolid olid eriolukorrast tingitud muutusteks rohkem valmis kui teised.”

Distantsõppele siirdumisega oli selge, et ei Eesti koolijuhid, õpetajad ega ka valitsus ei olnud valmis distantsilt kvaliteetsed haridust koordineerima ning pakkuma. Kõige suuremaks kannatajaks olid selgelt õppijad, kuidas samas ka lapsevanemad kellele langes uus roll “õpetaja” ning teisalt ka koolide õpetajad, kes pidid ettevalmistuseta pakkuma kvaliteetset veebipõhist õpet. Kaheks oluliseks märksõnaks said toimevõime ning säilenõtkus. Loe uuringu tulemuste kohta rohkem raportist.

Uuringus kaardistati õpetamisviisid distantõppe perioodil.

Pigem olid õpetamisviisid ühekülgsed. Distantsõppe teema valmisel suunan mõtisklema kahele erineval suunal. Üheltpoolt – milline peaks olema ettevalmistus edukaks distantsõppeks. Siin on teemaks taristu, väljaõpe, koolitused, toetusmehhanisimid, valituse roll jms. Teisalt – millised on kõige suuremad probleemid, millega jätkuvalt nö maadleme ning millised on kõige suuremad õpimomendid.

Kirjanduse leiad kursuse Drivest.

Valikteema: digipädevus

Esimene valikteema, mille välja pakun on digipädevus ning digipädevuse hidamine. Selle teemaga olen tihedamalt tegelenud viimased 5 aastat ning pean oluliseks, et digipädevust mõistetakse Eesti hariduses üheselt ning digipädevuse hindamisel ja arendamisel on roll hariduse kvaliteedist rääkides.

Koostöös Harnoga oleme kaardistanud erinevate riikide ja Euroopa Komisjoni algatusi digipädevuste hindamiseks. Ülevaadet erinevatest instrumentidest saab lugeda siin: https://digipadevus.ee/digipadevus-maailmas/

Lisaks kaardistasime nii õpetaja, kui õppija digipädevuse ning hindamiskriteeriumid vastavalt Euroopa Komisjoni DigCompEdu ja DigComp raamistikele.

Õpetajate digipädevuse Euroopa raamistik DigCompEdu toob välja, et digitehnoloogiad on muutnud seda, kuidas me suhtleme, töötame, veedame vaba aega, korraldame oma igapäevaseid tegevusi ning mis kõige olulisem, kuidas me jõuame allikate ja teadmisteni (Redecker & Punie, 2017: 12) Õppijate ettevalmistamine eluks, mis on igapäevaselt seotud digitehnoloogiatega, seab suure väljakutse muuhulgas ka Eesti õpetajatele, kelle ülesandeks on arendada digipädevust oma ainetundidesse lõimituna koos ülejäänud riiklikes õppekavades kehtestatud üldpädevustega (Põhikooli riiklik õppekava, 2018; Gümnaasiumi riiklik õppekava, 2018). Ometi selgus TALISe (The Teaching and Learning International Survey) uuringust (Taimalu, Uibu, Luik & Leijen, 2019: 77), mille fookuses on õppijate õppimist mõjutavad aspektid, et ainult alla kolmandiku õpetajatest tunneb, et on piisavalt pädevad IKT-vahendite kasutamiseks õpetamisel (29,7%).

Samuti selgub TALISe uuringust (Taimalu et al., 2019: 59), et Eestis kasutavad digivahendeid pigem õpetajad ning lasevad neid vähem kasutada õppijatel: “Alla poole (45,6%) Eesti õpetajatest on lasknud õpilastel kasutada info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat tunnis või projektides. See näitaja on oluliselt väiksem nii OECD riikide keskmisest (52,7%) kui ka TALIS uuringus osalenud riikide keskmisest tulemusest (51,3%).”

Distantsõppe uuringust selgus aga reaalsus, et Eesti õpetaja ei tea tegelikult, mis on üldse digipädevus ning milline on tema roll enda ja õppija digipädevuse arendamisel.

Seega artiklite analüüsimisel palun teil mõelda, millised on teie arvates digipädevusega seotud kitsaskohad Eesti hariduses täna. Kõik artiklid on kättesaadavad Drives.

Viited:

Carretero, S., Vuorikari, R. ja Punie, Y. (2017). DigComp 2.1: The Digital Competence Framework for Citizens with eight proficiency levels and examples of use, EUR 28558 EN, Publications Office of the European Union, Luxembourg, 2017, doi:10.2760/38842

Gümnaasiumi Riiklik õppekava. (2018).  RT I, 14.02.2018, 9. Vaadatud 09.11.2021 https://www.riigiteataja.ee/akt/114022018009

Põhikooli riiklik õppekava. (2018). RT I, 14.02.2018, 8. Vaadatud 09.11. 2021 https://www.riigiteataja.ee/akt/114022018008

Taimalu, M., Uibu, K., Luk, P. ja Leijen, Ä. (2019). Õpetajad ja koolijuhid elukestvate õppijatena. OECD rahvusvahelise õpetamise ja õppimise uuringu TALIS 2018 tulemused: 1. osa. Haridus- ja Teadusministeerium, Sihtasutus Innove

Valikteema: e-portfooliod

Teiseks minu poolt välja pakutavaks valikteemaks on e-portfooliod. See teema on mulle oluline seetõttu, et sel aastal on meie instituut endale üheks eesmärgiks seadnud e-portfoolio rakendusvõimaluste uurimise tasemeõppes. Hetkel on meil valitud viis konteksti, kus me e-portfooliot katsetame:

Üldistest e-portfooliot olemust tutvustavatest artiklitest valisin ma teie jaoks välja Jenson ja Treuer (2014). Selle autorid defineerivad e-portfoolio viie õpitegevuse kaudu: kogumine, enesejuhtimine, refleksioon, seoste loomine ja koostöö. Teiseks soovitatud artikliks on värske uuring (Song, 2021) selle kohta, kuidas õppijad e-portfooliot tajuvad.

Tehnilise poole pealt olen ma seni e-portfoolio jaoks kasutanud eelõige ajaveebe ning seetõttu keskendub kolmas valitud lugemismaterjalidest just ajaveebide kasutamisele kunstiportfoolio jaoks (Lu, 2007). Avatud lähtekoodiga täisfunktsionaalsetest e-portfoolio platvormidest on kõige tuntum Mahara, kuid viimasel ajal on edasi arenenud ka Karuta portfoolio. Õpihaldussüsteemidest on e-portfoolio loomine kohe sisse ehitatud Canvases (vt juhend), Moodle’i puhul on vajalik Exabis ePortfolio lisamoodul.

Viited:

Jenson, J. D., & Treuer, P. (2014). Defining the E-Portfolio: What It Is and Why It Matters. Change: The Magazine of Higher Learning, 46(2), 50–57. https://doi.org/10.1080/00091383.2014.897192

Lu, P.-C. (2007). The Integration of Blog Platform and E-portfolio in Art Assessment. The International Journal of Arts Education, 5(2), 154–185.

Song, B. K. (2021). E-portfolio implementation: Examining learners’ perception of usefulness, self-directed learning process and value of learning. Australasian Journal of Educational Technology, 37(1), 68–81. https://doi.org/10.14742/ajet.6126

Esimene artikkel on kättesaadav TLÜ Akadeemilise Raamatukogu kaudu, teisest on veebis avalik koopia (PDF) ja kolmas artikkel on ajakirja kodulehel avalik. Panin kõik kolm ka meie Google Drive kausta.

Valikteema: avatud haridus

Avatud haridus on üks valikteemadest, mida sellel kursusel teie jaoks välja pakume. Minu jaoks isiklikult on tegemist väga südamelähedase teemaga, millega olen erinevatest vaatenurkadest tegelenud üle 15 aasta. Mu 2016. aastal kaitstud doktoritöö keskendus avatud haridust toetavate veebirakenduste disainile. Kompaktse ülevaate avatud hariduse liikumise väljakujunemisest, avatud õppematerjalidest ning erinevatest avatud hariduse praktikatest annab mu doktoritöö teoreetilise raamistiku avatud hariduse alapeatükk (Põldoja, 2016, lk 24–34) ning eelmisel kohtumisel näidatud slaidid.

Teadusartiklitest pakun ma teile tutvumiseks neli artiklit avatud hariduse kohta. Mishra (2017) annab sarnaselt minu doktoritöö teoreetilise raamistikuga laia ülevaate avatud õppematerjalide liikumisest. Üks avatud hariduse liikumise peamisi eestvedajaid on David Wiley, kelle poolt on mul välja valitud kaks artiklit. Wiley (2015) esitab kriitilise seisukoha avatud massikursuste (MOOC) peavoolu kohta, mida esindavad sellised suured MOOC-platvormid nagu Coursera. Wiley ja Hilton (2018) defineerivad oma artiklis avatud pedagoogika mõiste avatud sisu loomise kaudu kursusel. Ühe olulise ideena kritiseerivad nad tüüpilisi “äravisatavaid” ülesandeid ning pakuvad nende alternatiivina välja “taaskasutatavad” ülesanded. Viimase artiklina pakume välja minu ja Mardi artikli avatud õppematerjalidest ja avatud haridusest Eestis (Põldoja & Laanpere, 2020).

Viited:

Mishra, S. (2017). Open educational resources: removing barriers from within. Distance Education, 38(3), 369–380. https://doi.org/10.1080/01587919.2017.1369350

Põldoja, H. (2016). The Structure and Components for the Open Education Ecosystem: Constructive Design Research of Online Learning Tools [Doktoritöö, Aalto University]. Aaltodoc. http://urn.fi/URN:ISBN:978-952-60-6993-7

Põldoja, H., & Laanpere, M. (2020). Open Educational Resources in Estonia. R. Huang, Dejian Liu, Ahmed Tlili, Yuan Gao, & R. Koper (toim.), Current State of Open Educational Resources in the “Belt and Road” Countries (lk 35–47). Springer. https://doi.org/10.1007/978-981-15-3040-1_3

Wiley, D. (2015). The MOOC Misstep and the Open Education Infrastructure. In C. J. Bonk, M. M. Lee, T. C. Reeves, & T. H. Reynolds (toim.), MOOCs and Open Education Around the World (lk 3–11). Routledge.

Wiley, D., & Hilton, J. L. (2018). Defining OER-Enabled Pedagogy. The International Review of Research in Open and Distributed Learning, 19(4), 133–147. https://doi.org/10.19173/irrodl.v19i4.3601

Esimene ja viimane artikkel ning minu doktoritöö on avalikud. Kolmas ja neljas artikkel on kättesaadavad ainult meie kursuse Google Drive kaustast.

Rühmatööde teemad 2021

Eelmisel korral rääkisime rühmatöödest ning ma lubasin teha postituse, kuhu alla saata märkida oma rühmatöö idee ja rühma liikmed. Võimaluse korral soovitan siduda rühmatöö kas mõne teise selle semestri kursuse ülesannetega (IFI7051.DT Õppedisaini alused; IFI7034.DT Informaatika didaktika) või teile tööalaselt vajaliku projektiga.

Rühmatöö eesmärgiks on koostada õpikeskkonna disain ühe konkreetse teema ja sihtgrupi jaoks. Tehniliselt lahenduselt võib rühmatöö olla:

  • õpihaldussüsteemil põhinev õpikeskkond;
  • veeb 2.0 vahenditel põhinev hajutatud arhitektuuriga õpikeskkond;
  • nutiseadmetel ja äppidel põhineva õpikeskkond;
  • sünkroonset distantsõpet toetav õpikeskkond.

Rühmatöö tulemusena ootan ma järgmiseid osasid:

  • probleemi tutvustus;
  • sihtgrupi analüüs;
  • vahendite võrdlus ja valik;
  • õpikeskkonna skeem;
  • õpikeskkonna prototüüp.

Täpsemad ootused rühmatöödele on kirjeldatud 2016. aasta postituses “Ootused rühmatöödele“.

Soovituslik rühma suurus on 3…4 liiget, kuid kui teil on kindel soov teha rühmatöö asemel midagi endale vajalikku ning rühmatöö eesmärkidele vastavat, siis võite seda ka üksi teha.

Palun postitage siia postituse kommentaaridesse oma rühma koosseis ja rühmatöö idee.

Inspiratsiooniks viited varasemate aastate rühmatööde esitlustele: 2020, 20192018201720162015.

24.10 loengu salvestus ja slaidid

Eelmise pühapäeva kohtumise salvestus on nüüd Google Drive kaustas lingitud ning õpikeskkondade disaini slaidid väljas:

Tegin Google Drive lugemismaterjalide kausta valikteemade kaustad ning lisasin sinna artiklid avatud hariduse ja e-portfooliote kohta. Lähiajal on meie poolt veel tulemas postitus rühmatööde kohta ning 4 postitust valikteemade kohta.