Erialased huvid ja hobid

Postitan siia ka fotod meie laupäevasest tutvumismängust. Esimesel fotol on erialased huvid ja teisel teie hobid.

Advertisements

Esimene teema: õpikeskkonna ja võrgustiku roll õpiprotsessis

Haridusalaste mõistete sõnastik edglossary.org defineerib õpikeskkonna kui “mitmesugused füüsilised asukohad, kontekstid ja kultuurid, milles õpilased õpivad”. Eestis on õppekeskkonna mõiste defineeritud riiklikus õppekavas: “Õppekeskkonnana mõistetakse õpilasi ümbritseva vaimse, sotsiaalse ja füüsilise keskkonna kooslust, milles õpilased arenevad ja õpivad.” Ühe võimaliku joonise õpikeskkonna komponentidest pakub välja e-õppe valdkonna üks pikaajalisi eestvedajaid Tony Bates oma raamatus “Teaching in a Digital Age”.

Antud kursuse esimese teema lugemismaterjalid keskenduvad kitsamalt virtuaalsetele õpikeskkondadele. Selle teema eesmärgiks on tutvuda õpikeskkonna mõistega ja võrgustiku rolliga õpiprotsessis. Valisin välja kolm lugemismaterjali, millest teie omakorda peaksite valima ühe.

Väljataga, T., Pata, K., & Priidik, E. (2009). Õpikeskkonna kujundamine haridustehnoloogiliste vahenditega. K. Pata, & M. Laanpere (toim), Tiigriõpe: Haridustehnoloogia käsiraamat (lk 11–30). Tallinn: TLÜ informaatika instituut. [PDF, 14,7 MB]

Väljataga, Pata ja Priidik (2009) raamatupeatükk on üks paremaid eestikeelseid kirjutisi õpikeskkonna mõistest. Võite siit vahele jätta konkreetseid tarkvararakendusi puudutavad osad (1.5, 1.10, 1.11), kuna rakendused on aastate jooksul palju muutunud.

Dillenbourg, P., Schneider, D., & Paraskevi, S. (2002). Virtual Learning Environments. A. Dimitracopoulou (toim), Proceedings of the 3rd Hellenic Conference on Information & Communication Technologies in Education (lk 3–18). Rhodes: Kastaniotis Editions. [PDF]

Dillenbourg, Schneider ja Paraskevi (2002) defineerivad oma artiklis seitsme tunnuse kaudu virtuaalse õpikeskkonna mõiste ning arutlevad, millised virtuaalsete õpikeskkondade erinevused võrreldes füüsiliste õpikeskkondadega võiksid õppimise efektiivsust positiivselt mõjutada.

Anderson, T. (2008). Towards a Theory of Online Learning. T. Anderson (toim), The Theory and Practice of Online Learning (lk 45–74). Edmonton: AU Press. [PDF]

Anderson (2008) üritab oma raamatupeatükiga pakkuda teoreetilise aluse e-õppele. Selle järgi on efektiivsel õppimisel neli tunnust: õppija-kesksus, teadmus-kesksus, hindamis-kesksus ja kogukonna-kesksus. Autor arutleb, kuidas veebi kasutamine õppetöös aitab neid nelja tunnust toetada ning mis liiki interaktsioonid toimuvad e-õppes. Artikli tulemusena pakub ta välja e-õppe teoreetilise mudeli esimese põlvkonna veebi ja Veeb 2.0 jaoks.

Teie ülesandeks on tutvuda lugemismaterjali(de)ga ning koostada selle põhjal ajaveebipostitus. Kuidas te mõistate õpikeskkonna mõistet? Mis mõtted teil tekkisid lugemismaterjalidega tutvumise järel? Millised on teie senised kokkupuuted e-õppe ja virtuaalsete õpikeskkondadega nii õpetaja kui õppijana?

Siin pakutud ingliskeelsed artiklid kuuluvad enamtsiteeritud allikate hulka selles teemas. Võite võtta neid minupoolse soovitusena, kuid samas võite otsida ka ise täiendavaid allikaid (otsingumootor Google Scholar, ligipääs artiklitele TLÜ Akadeemilise Raamatukogu poolt tellitud andmebaaside kaudu).

Palun tehke oma postitus selle nädala lõpuks (17.09), siis jääb teine nädal kaaslaste postituste lugemise ja kommentaariarutelude jaoks. Arvestage lugemismaterjalidega tutvumise ning ajaveebipostituse kirjutamise peale kuni 7 tundi tööd ning kaaslaste postituste lugemise ja kommenteerimise peale 2 tundi tööd. Lisage oma postitusse ka link sellele ülesande postitusele siin kursuse ajaveebis.

Jään huviga teie postitusi ootama!

Ajaveebi ülesseadmine ja õpileping

Tore oli teiega eile esimeses kontakttunnis kohtuda. Postitan väikese kokkuvõtte esimestest tegevustest, mida palun teil ära teha:

  • oma magistriõppe ajaveebi loomine (eelistatult) WordPress platvormil;
  • õpikeskkondade kursuse rubriigi loomine oma ajaveebis;
  • ajaveebi registreerimine kursusele EduFeedr keskkonnas: http://www.edufeedr.net/pg/edufeedr/view_educourse/71532
  • enesetutvustuse lehekülje koostamine ajaveebis;
  • õpilepingu koostamine õpikeskkondade kursuse jaoks ning postitamine ajaveebi postitusena.

Õpilepingu (ingl personal learning contract või lihtsalt learning contract) koostamisel soovitan lugeda lehekülge “Mis on õpileping?”.

Postituste tegemisel palun lisage postituse sisse ka link ülesandele kursuse blogis. Õpilepingu postituses võiks linkida siis sellele postitusele siin.

Palun siduge oma ajaveebis selle kursuse postitused kursuse jaoks loodud rubriigiga (ingl category). Muudan EduFeedris teie ajaveebide aadressid ise ära, et EduFeedr ainult selle kursusega seotud postitusi näitaks.

Hea oleks õpilepingud ära teha järgmise nädal lõpuks (17.09).

Ootused rühmatöödele

Paar kursuslast on minult küsinud rühmatööde kohta. Vastan siia blogisse, et kõigil sama info oleks.

Eelmises kontakttunnis tutvustasid rühmad oma esialgse taustauuringu tulemusi (probleemi tutvustus; sihtgrupi analüüs persoonade vormis). Viimases kontakttunnis 03.12 toimub rühmatööde lõplike tulemuste esitamine. Ma ootan, et igal rühmal valmiks lisaks eelmises kontakttunnis tutvustatud taustauuringule järgmised tulemused:

  • vahendite võrdlus ja valik;
  • õpikeskkonna skeem;
  • õpikeskkonna prototüüp.

Vahendite võrdluse all mõtlen ma nende tarkvararakenduste võrdlust, mille vahel te oma õpikeskkonna konkreetse funktsionaalsuse teostamiseks valiku tegite. Näiteks kui te koostate rühmatööna õpihaldussüsteemis oleva e-kursuse lasteaiaõpetajatele, siis peate te langetama valiku erinevate õpihaldussüsteemide vahel (Moodle, Schoology, Eliademy vms). Kui teie rühmatöös on vaja fotode jagamise rakendust, siis teete valiku ilmselt Instagram, Flickr, 500px ja teiste fotode jagamise keskkondade vahel. Lihtsamal juhul võib vahendite võrdluse esitada nii, et iga vahendi kohta on välja toodud lühitutvustus ning plussid-miinused teie konteksti silmas pidades. Keerukamal juhul on võrlduse jaoks välja töötatud kõige võrreldavate rakenduste jaoks ühtsed võrdluskriteeriumid ning võrdluse tulemus esitatakse näiteks tabelina. Oluline on see, et vahendite valik õpikeskkonna jaoks ei põhineks esmamuljel, vaid oleks selgelt põhjendatud.

Õpikeskkonna skeemi juures ootan ma skeemi, mis näitab, millistest vahenditest õpikeskkond koosneb ning kuidas need vahendi omavahel seotud on (lingid, RSS vood, vistutamine, ühtse märksõna kasutamine, jne). Selline skeem aitab paremini mõista erinevatel Veeb 2.0 rakendustel põhinevate avatud ja hajutatud õpikeskkondade ülesehitust. Tegin näiteks skeemi meie kursuse õpikeskkonna kohta.

opikeskkonnad2016_skeem

Õpikeskkonna prototüübi all mõtlen ma seda, et te olete üles seadnud õpikeskkonna jaoks valitud vahendid ning loonud sinna oma õpiprojekti või kursuse struktuuri ilma õppematerjalide vms töömahuka sisuta. Näiteks õpihaldussüsteemis toimuva kursuse puhul peaks olema sisestatud kursuse info, ajakava, loodud õppematerjalide kaustad teemade kaupa jne. Kui õpiprojektis või kursusel kasutatakse mingeid sotsiaalmeedia vahendeid, siis peaks olema loodud vajalikud kontod, grupid vms nendesse vahenditesse. Kui õpiprojekti või kursusega seotud sisu koondatakse mingi märksõna abil, siis peaks olema avaldatud vähemalt üks objekt selle märksõnaga, et oleks võimalik kursuse märksõna lehele linkida (näiteks meie kursuse märksõna leht SlideShares: http://www.slideshare.net/tag/õpikeskkonnad).

Rühmatöö tulemuste paremaks esitlemiseks oleks hea, kui te paneks tulemuste põhjal kokku esitlusslaidid. Lihtsalt tekstidokumendi näitamine ei ole nii hästi jälgitav. Esitluse jaoks võiksite natuke puhtamaks viimistleda ka eelmisel korral näidatud persoonad. Lisaks sellele ootan ma igalt rühmalt ühte ajaveebipostitust oma rühmatöö kohta. Tehke postitus ühe aktiivsema rühmaliikme ajaveebi. Selles postituses võiksid olla:

  • täpsemad selgitused rühmatöö tulemuste kohta, mis esitlusslaididele ei mahu;
  • ülevaade rühmatöö protsessist ja rühmaliikmete rollidest rühmatöö juures;
  • refleksioon sellest, mida rühmatöö käigus õpiti;
  • vistutatud esitlus või link esitluse slaididele;
  • link õpikeskkonna prototüübile.

Hea oleks, kui te saaks rühmatöö postituse avaldatud ühe päeva enne kontakttundi (reedeks 02.12-ks). Täiendavate küsimuste korral võite minuga ühendust võtta.