Neljas teema: 1:1 arvutikasutus ja õpikeskkondade arengusuunad

Meie kursuse neljas teema keskendub 1:1 arvutikasutusele ning õpikeskkondade arengusuundadele. 1:1 arvutikasutuse (ingl one-to-one computing) mõiste tuli kasutusele 2000. aastate alguses ning kirjeldab olukorda, kus iga õppija kasutab personaalset arvutit või nutiseadet. Chan et al. (2006) toovad välja 6 olulist võimalust, mida pakub 1:1 arvutikasutus:

  • kaasaskantavus;
  • sotsiaalne interaktsioon teiste kasutajatega läbi erinevate suhtlus- ja koostöörakenduste;
  • võimalus kohandada oma personaalne õpitee;
  • kontekstitundlikkus, mis põhineb õppija tegevuste logimisel ning selle põhjal sisu ja kasutajaliidese kohandamisel;
  • võrguühendus;
  • digitaalse ja füüsilise maailma vahel ühenduse loomine läbi sensorite jms kasutamise.

1:1 arvutikasutuse alal on erinevates maades läbi viidud hulk projekte ja uurimusi, millest annavad kokkuvõtliku ülevaate Islam ja Grönlund (2016). Oma artiklis toovad nad varasemate uurimuste põhjal välja 1:1 arvutikasutuse positiivsed mõjud õppijatele, õpetajatele, õpetamisprotsessile ning kooli ümbritsevale kogukonnale. Õppijate seisukohalt kaasneb Islam ja Grönlund (2016) põhjal 1:1 arvutikasutusega suurem kaasatus ja motiveeritus, parema kvaliteediga tööd, enesejuhitud õppimine, paremad uurimis- ja kirjutamisoskused, paremad arvutikasutusoskused, parem ligipääs sisule, parem kohalkäimine ja väiksem väljalangevus, rohkem aega iseseisvate tööde tegemiseks, parem tugi erivajadustega õppijatele ning süvendatud kognitiivsed oskused.

1:1 arvutikasutusega paralleelselt kasutatakse sageli ka VOSK / BYOD (Võta Oma Seade Kaasa, ingl Bring Your Own Device) mõistet. Sel puhul kasutavad õppijad oma isiklikke nutiseadmeid. Song ja Kong (2017) uurisid VOSK lähenemise rakendamist kõrgkoolis ning pakuvad välja VOSK lähenemisega seotud lubavuste ja piirangute raamistiku. Lubavuste all toovad 13 VOSK lähenemise omadust, mis toetavad õpitegevuste läbiviimist personaalsete nutiseadmete abil. VOSK lähenemisega seotud piirangud jagunevad Song ja Kong (2017) järgi tehnilisteks, sotsiaalseteks ja personaalseteks piiranguteks.

Eestis on personaalsete digiseadmete kasutamine hariduses sisse kirjutatud Eesti elukestva õppe strateegiasse aastaks 2020 (Eesti elukestva õppe strateegia 2020, 2014), mille üheks viiest eesmärgist on digipööre elukestvas õppes. Selle saavutamiseks on Haridus- ja Teadusministeerium käivitanud Digipöörde programmi.

Personaalsete nutiseadmete kasutamine õppetöös on üks olulisemaid õpikeskkondadega seotud trende viimasel kümnendil. Haridustehnoloogia värsketest arengusuundadest teeb igal aastal kokkuvõtte Horizon Report, mis avaldatakse eraldi koolide, kõrgkoolide ning raamatukogude kohta. Selles on välja toodud olulisemad trendid ja tehnoloogiad, mis mõjutavad tehnoloogia rakendamist hariduses lähemal ajal (1…2 aasta jooksul), keskmisel ajavahemikul (3…5 aastat jooksul) ning pikemaajaliselt (üle 5 aasta pärast). Otseselt või kaudsemalt on need kõik ka õpikeskkondadega seotud, seetõttu toon siin välja valiku.

Koolide raportis (Freeman, Adams Becker, Cummins, Davis, & Hall Giesinger, 2017) on lähema aja trendidena välja toodud programmeerimise õpetamine ning fookus STEAM ainetel (science, technology, engineering, art, mathematics) ning 3…5 aasta trendidena suurem tähelepanu õppimise mõõtmisele ja õpikeskkondade ümberdisainimine. Tehnoloogia poole pealt on lähemal ajal olulised makerspace’id (Halverson & Sheridan, 2014) ja robootika, mis on seotud nii programmeerimise õpetamise kui õpikeskkondade ümberdisainimisega. 3…5 aasta jooksul laiemalt kasutusele võetavate tehnoloogiliste lahenduste hulgas on õpianalüütika ning virtuaalreaalsuse rakendused.

Kõrghariduse raporti (Adams Becker et al., 2017a) trendid langevad osaliselt kokku koolide trendidega. Lähema aja trendideks on siin auditoorse õppe ja e-õppe kombineerimine ning koostöös õppimine. 3…5 aasta trendid on täpselt samad, kui koolihariduse juures (analüütika, õpikeskkondade ümberdisainimine). Tehnoloogiatest on lähema aasta jooksul aktuaalsed kohanduvad õpitehnoloogiad (ingl adaptive learning technologies), mis kohanduvad reaalajas õppija tegevusi arvestades ning mobiilse õppimise rakendused. 3…5 aasta jooksul ennustab raport uue põlvkonna õpihaldussüsteemide kasutuselevõttu, mille puhul liigub fookus õppimise haldamiselt sügava õppimise (ingl deep learning) toetamisele. Näidetena toob raport välja Domain of One’s Own, MyOpenMath ja Osmosis projektid. Otseselt pole see trendina välja toodud, kuid mitmetes kohtades mainib kõrghariduse raport näidete hulgas ka digitaalsete õpimärkide (Jovanovic & Devedzic, 2015) kasutamisega seotud projekte.

Raamatukogude raportis (Adams Becker et al., 2017b) on trendide hulgas uurimisandmete haldamine, kasutajakogemuse parandamine ning raamatukogu füüsilise ruumi ümberkujundamine. Tehnoloogiatest on välja toodud digitaalset uurimistööd toetavad tehnoloogiad (ingl digital scholarship technologies) ning raamatukoguteenuste platvormid.

Teie ülesanne koosneb taas teoreetilisest ja praktilisest poolest.

Otsustasin, et sel korral suunan teid teadusartiklite asemel pigem Horizon Report aruannetega tutvuma. Valige teid kõige enam huvitav kontekst (kooliharidus, kõrgharidus, raamatukogud) ja tutvuge vastava Horizon Reportiga. Proovisin siin postituses viidata ka ülevaatlikele teadusartiklitele antud teemal, nii et soovi korral saate ka need kätte.

Praktilise poolena palun teil teha blogipostituse, milles:

  • arutlete lugemismaterjalidega tutvumisel tekkinud mõtete üle;
  • kirjeldate, kuidas kasutate praegu mobiilseadmeid oma õppetöös ja/või personaalses õppimises;
  • tutvustate ühte nutirakendust või ideed nutiseadmete kasutamiseks õppetöös teie õppeaines või teid huvitavas õppimise kontekstis.

Tegemist on selle kursuse neljanda ja viimase blogimisülesandega. Mul venis sel korral ülesande väljapanek, kuna tahtsin natukene uuematest allikatest ülevaate anda. Kui te jõuate, siis tehke postitus järgmise nädala neljapäevaks 02.11, et postitused annaks sisendit 04.11 kontakttunnile. Kui selleks ajaks ei jõua, siis tehke postitus järgmisel õppetöövabal nädalavahetusel.

Viited

Adams Becker, S., Cummins, M., Davis, A., Freeman, A., Hall Giesinger, C., & Ananthanarayanan, V. (2017a). NMC Horizon Report: 2017 Higher Education Edition. Austin, TX: The New Media Consortium.

Adams Becker, S., Cummins, M., Davis, A., Freeman, A., Hall Giesinger, C., Ananthanarayanan, V., et al. (2017). NMC Horizon Report: 2017 Library Edition. Austin, TX: The New Media Consortium.

Chan, T.-W., Roschelle, J., Hsi, S., Kinshuk, Sharples, M., Brown, T., et al. (2006). One-to-one technology-enhanced learning: An opportunity for global research collaboration. Research and Practice in Technology Enhanced Learning, 1(1), 3–29.

Eesti elukestva õppe strateegia 2020. (2014). Loetud aadressil https://www.hm.ee/sites/default/files/strateegia2020.pdf

Freeman, A., Adams Becker, S., Cummins, M., Davis, A., & Hall Giesinger, C. (2017). NMC/CoSN Horizon Report: 2017 K–12 Edition. Austin, TX: The New Media Consortium.

Halverson, E. R., & Sheridan, K. (2014). The Maker Movement in Education. Harvard Educational Review, 84(4), 495–504. http://doi.org/10.17763/haer.84.4.34j1g68140382063

Islam, M. S., & Grönlund, Å. (2016). An international literature review of 1:1 computing in schools. Journal of Educational Change, 17(2), 191–222. http://doi.org/10.1007/s10833-016-9271-y

Jovanovic, J., & Devedzic, V. (2015). Open Badges: Novel Means to Motivate, Scaffold and Recognize Learning. Technology, Knowledge and Learning, 20(1), 115–122. http://doi.org/10.1007/s10758-014-9232-6

Song, Y., & Kong, S. C. (2017). Affordances and constraints of BYOD (Bring Your Own Device) for learning and teaching in higher education: Teachers’ perspectives. The Internet and Higher Education, 32(C), 39–46. http://doi.org/10.1016/j.iheduc.2016.08.004

Advertisements

Kolmas teema: hajutatud arhitektuuriga ja personaalsed õpikeskkonnad

Enne meie teist kontakttundi on jäänud veel üks teema iseseisvaks lugemiseks. Kui eelmise teema lugemismaterjalid olid traditsiooniliste keskselt kontrollitud ja suletud õpihaldussüsteemide suhtes pigem kriitilised, siis selle teema lugemismaterjalid pakuvad õpihaldusüsteemide puuduste lahendusena välja Veeb 2.0 vahenditel põhinevad personaalsed õpikeskkonnad:

Downes, S. (2005, oktoober). E-learning 2.0. eLearn Magazine. Loetud aadressil http://elearnmag.acm.org/featured.cfm?aid=1104968

Dalsgaard, C. (2006). Social software: E-learning beyond learning management systems. European Journal of Open, Distance, and E-Learning, 9(2), 1–7. [PDF]

McLoughlin, C. & Lee, M. J.W. (2007). Social software and participatory learning: Pedagogical choices with technology affordances in the Web 2.0 era. R. J. Atkinson, C. McBeath, S. K. A. Soong, C. & Cheers (toim), ICT: Providing choices for learners and learning. Proceedings ascilite Singapore 2007 (lk 664–675). Singapore: Nanyang Technological University. [PDF]

Wilson, S., Liber, O., Johnson, M., Beauvoir, P., Sharples, P., & Milligan, C. (2007). Personal Learning Environments: Challenging the dominant design of educational systems. Journal of E-Learning and Knowledge Society, 3(2), 27–38. [PDF]

Johnson, M., & Liber, O. (2008). The Personal Learning Environment and the human condition: from theory to teaching practice. Interactive Learning Environments, 16(1), 3–15. http://doi.org/10.1080/10494820701772652

Couros, A. (2010). Developing Personal Learning Networks for Open and Social Learning. G. Veletsianos (toim), Emerging Technologies in Distance Education (lk 109–128). Edmonton: AU Press. [PDF]

Ülesande teoreetiliseks pooleks on tutvuda ühe viidatud artikliga ning arutleda sel teemal oma blogipostituses. Praktilise poolena palun teil mõelda oma personaalse õpikeskkonna peale ning proovida seda skeemina visualiseerida. Inspiratsiooniks võite vaadata Scott Leslie poolt kogutud personaalse õpikeskkonna diagramme. Nagu te neist näidetest näete, ei ole personaalse õpikeskkonna visualiseerimiseks mingeid kindlaid reegleid. Ma ise olen varasematel aastatel proovinud visualiseerida selle kursuse õpikeskkonda ning oma personaalse õpikeskkonna mobiilirakenduste osa:

Veebipõhistest joonistusvahenditest on minu soovitus selliste skeemide joonistamiseks draw.io. Kes soovib teisi joonistusrakendusi katsetada, siis võimalikest alternatiividest annab ülevaate alternative.to leht. Head tasuta rakendust vabas vormis skeemide joonistamiseks Windowsile ma ausalt öeldes soovitada ei oska. Kes on nõus leppima ideekaardi formaadi piirangutega, siis on heaks tasuta valikuks XMind 8 Free. Kommertstarkvarast on levinud lahendused selliste skeemide joonistamiseks Visio (Windows) ja OmniGraffle (Mac). Meie instituut on liitunud Microsofti DreamSpark programmiga (täpsem info selle lehe lõpus), mis võimaldab üliõpilastel saada muude rakenduste hulgas ka Visio tasuta kasutusõiguse.

Jään ootama teie mõtteid lugemistekstidest, kogemusi personaalsete õpikeskkondade ja Veeb 2.0 vahenditega ning personaalsete õpikeskkondade skeeme. Tehke oma postitus umbes nädala jooksul, siis jääb veel aega arutelude jaoks.

Järgmises kontakttunnis 21.10 teeme tagasivaate esimese kolme teema postitustele ja aruteludele.

Teine teema: õpihaldussüsteemid

Kursuse teiseks teemaks on õpihaldussüsteemidega tutvumine. Tavaliselt on siin kursusel sellele teemale eelnenud teine kontakttund, kus tutvume Moodle’iga ning saame ülevaate teistest levinumatest õpihaldussüsteemidest ja lihtsamatest virtuaalsetest õpikeskkondadest.

Sel aastal tuleb õpihaldusüsteeme käsitlev kontakttund alles 21. oktoobril, nii et selle teemaga peate natuke iseseisvalt ette tutvuma. Uuendasin eelmise aasta konkakttunni esitlust ning jätsin siit välja osa slaide, mida ilma esitlust kuulmata on raskem mõista. Ekraanipildid annavad eelkõige ülevaate tuntumatest õpihaldussüsteemidest ja õpikeskkondadest.

Teie ülesanne koosneb sel korral teoreetilisest ja praktilisest poolest.

Praktilises pooles palun ma teil katsetada 1…2 tundi ühte teie jaoks uue õpihaldussüsteemi või lihtsama virtuaalse õpikeskkonna võimalusi ning proovida seal luua uue kursuse struktuuri loomist (ajakava lehekülg, üleslaetud või lingitud materjal, ülesanne, …).

Õpihaldussüsteemi katsetuseks soovitan valida järgmiste keskkondade vahel:

Loomulikult võite valida selleks katsetuseks ka mõne teise õpihaldussüsteemi või lihtsa virtuaalse õpikeskkonna.

Moodle’i õpihaldussüsteemis kursuse loomist ja haldamist vaatame me koos järgmises kontakttunnis. Kes soovib õppejõu õiguses Moodle’i kursuse loomisega juba ette tutvuda, saab seda teha minu serveril. Uue kursuse tellimiseks on http://www.hanspoldoja.net/moodle/course/ lehekülje all nupp “Request a course”. Kursuse tellimise järel võib mulle e-mailiga märku anda, et ma selle kiiresti aktsepteeriks.

Ülesande teoreetiliseks pooleks valisin kolm lugemismaterjali: kaks teadusartiklit ning ühe olulise ajaveebipostituse. Ootan, et te neist ühe allika läbi loeksite.

Watson, W. R., & Watson, S. L. (2007). An Argument for Clarity: What are Learning Management Systems, What are They Not, and What Should They Become? TechTrends, 51(2), 28–34. http://doi.org/10.1007/s11528-007-0023-y

Coates, H., James, R., & Baldwin, G. (2005). A Critical Examination Of The Effects Of Learning Management Systems On University Teaching And Learning. Tertiary Education and Management, 11(1), 19–36. http://doi.org/10.1007/s11233-004-3567-9

Siemens, G. (2004, 22. november). Learning Management Systems: The wrong place to start learning [ajaveebipostitus]. Loetud aadressil http://www.elearnspace.org/Articles/lms.htm

Esimese kahe artikli puhul saate ligipääsu TLÜ Akadeemilise raamatukogu kaudu. Laadisin need igaks juhuks üles ka Moodle’i kursusele “IFI7208.DT Õpikeskkonnad ja -võrgustikud 2017”, kui raamatukogu kaudu ligipääsu saamisel probleeme peaks tekkima. Hakkan seda Moodle’i kursust kasutama eelkõige õpimärkide väljasaatmiseks, muud sisu sinna peale piiratud ligipääsuga lugemismaterjalide ei tule.

Praktiliste katsetuste ja lugemismaterjaliga tutvumise põhjal ootan teilt taas blogipostitust. Võimaluse korral palun pange oma postitusse ka link kursuse struktuuri katsetusele, mida te valitud õpikeskkonnas tegite. Kuna sel korral hilines ülesanne paar päeva, siis palun postitused ka teha järgmise nädala keskpaigaks.

Esimene teema: õpikeskkonna ja võrgustiku roll õpiprotsessis

Haridusalaste mõistete sõnastik edglossary.org defineerib õpikeskkonna kui “mitmesugused füüsilised asukohad, kontekstid ja kultuurid, milles õpilased õpivad”. Eestis on õppekeskkonna mõiste defineeritud riiklikus õppekavas: “Õppekeskkonnana mõistetakse õpilasi ümbritseva vaimse, sotsiaalse ja füüsilise keskkonna kooslust, milles õpilased arenevad ja õpivad.” Ühe võimaliku joonise õpikeskkonna komponentidest pakub välja e-õppe valdkonna üks pikaajalisi eestvedajaid Tony Bates oma raamatus “Teaching in a Digital Age”.

Antud kursuse esimese teema lugemismaterjalid keskenduvad kitsamalt virtuaalsetele õpikeskkondadele. Selle teema eesmärgiks on tutvuda õpikeskkonna mõistega ja võrgustiku rolliga õpiprotsessis. Valisin välja kolm lugemismaterjali, millest teie omakorda peaksite valima ühe.

Väljataga, T., Pata, K., & Priidik, E. (2009). Õpikeskkonna kujundamine haridustehnoloogiliste vahenditega. K. Pata, & M. Laanpere (toim), Tiigriõpe: Haridustehnoloogia käsiraamat (lk 11–30). Tallinn: TLÜ informaatika instituut. [PDF, 14,7 MB]

Väljataga, Pata ja Priidik (2009) raamatupeatükk on üks paremaid eestikeelseid kirjutisi õpikeskkonna mõistest. Võite siit vahele jätta konkreetseid tarkvararakendusi puudutavad osad (1.5, 1.10, 1.11), kuna rakendused on aastate jooksul palju muutunud.

Dillenbourg, P., Schneider, D., & Paraskevi, S. (2002). Virtual Learning Environments. A. Dimitracopoulou (toim), Proceedings of the 3rd Hellenic Conference on Information & Communication Technologies in Education (lk 3–18). Rhodes: Kastaniotis Editions. [PDF]

Dillenbourg, Schneider ja Paraskevi (2002) defineerivad oma artiklis seitsme tunnuse kaudu virtuaalse õpikeskkonna mõiste ning arutlevad, millised virtuaalsete õpikeskkondade erinevused võrreldes füüsiliste õpikeskkondadega võiksid õppimise efektiivsust positiivselt mõjutada.

Anderson, T. (2008). Towards a Theory of Online Learning. T. Anderson (toim), The Theory and Practice of Online Learning (lk 45–74). Edmonton: AU Press. [PDF]

Anderson (2008) üritab oma raamatupeatükiga pakkuda teoreetilise aluse e-õppele. Selle järgi on efektiivsel õppimisel neli tunnust: õppija-kesksus, teadmus-kesksus, hindamis-kesksus ja kogukonna-kesksus. Autor arutleb, kuidas veebi kasutamine õppetöös aitab neid nelja tunnust toetada ning mis liiki interaktsioonid toimuvad e-õppes. Artikli tulemusena pakub ta välja e-õppe teoreetilise mudeli esimese põlvkonna veebi ja Veeb 2.0 jaoks.

Teie ülesandeks on tutvuda lugemismaterjali(de)ga ning koostada selle põhjal ajaveebipostitus. Kuidas te mõistate õpikeskkonna mõistet? Mis mõtted teil tekkisid lugemismaterjalidega tutvumise järel? Millised on teie senised kokkupuuted e-õppe ja virtuaalsete õpikeskkondadega nii õpetaja kui õppijana?

Siin pakutud ingliskeelsed artiklid kuuluvad enamtsiteeritud allikate hulka selles teemas. Võite võtta neid minupoolse soovitusena, kuid samas võite otsida ka ise täiendavaid allikaid (otsingumootor Google Scholar, ligipääs artiklitele TLÜ Akadeemilise Raamatukogu poolt tellitud andmebaaside kaudu).

Palun tehke oma postitus selle nädala lõpuks (17.09), siis jääb teine nädal kaaslaste postituste lugemise ja kommentaariarutelude jaoks. Arvestage lugemismaterjalidega tutvumise ning ajaveebipostituse kirjutamise peale kuni 7 tundi tööd ning kaaslaste postituste lugemise ja kommenteerimise peale 2 tundi tööd. Lisage oma postitusse ka link sellele ülesande postitusele siin kursuse ajaveebis.

Jään huviga teie postitusi ootama!

Ajaveebi ülesseadmine ja õpileping

Tore oli teiega eile esimeses kontakttunnis kohtuda. Postitan väikese kokkuvõtte esimestest tegevustest, mida palun teil ära teha:

  • oma magistriõppe ajaveebi loomine (eelistatult) WordPress platvormil;
  • õpikeskkondade kursuse rubriigi loomine oma ajaveebis;
  • ajaveebi registreerimine kursusele EduFeedr keskkonnas: http://www.edufeedr.net/pg/edufeedr/view_educourse/71532
  • enesetutvustuse lehekülje koostamine ajaveebis;
  • õpilepingu koostamine õpikeskkondade kursuse jaoks ning postitamine ajaveebi postitusena.

Õpilepingu (ingl personal learning contract või lihtsalt learning contract) koostamisel soovitan lugeda lehekülge “Mis on õpileping?”.

Postituste tegemisel palun lisage postituse sisse ka link ülesandele kursuse blogis. Õpilepingu postituses võiks linkida siis sellele postitusele siin.

Palun siduge oma ajaveebis selle kursuse postitused kursuse jaoks loodud rubriigiga (ingl category). Muudan EduFeedris teie ajaveebide aadressid ise ära, et EduFeedr ainult selle kursusega seotud postitusi näitaks.

Hea oleks õpilepingud ära teha järgmise nädal lõpuks (17.09).