Mis puudutab viimast tagasivaadet, siis ootasime ehk natuke sügavamat ja tõsisemat analüüsi selle kohta, mis oma õppimises töötas ja mis mitte, miks; kuhu on edasi areneda; kas õpiprotsessis on midagi muutunud jne., aga on ka ehk arusaadav, et enam ei jaksa. Siiski tasub pilk heita Kersti, Irena, Anneli, Veronika ja ka mõnede teiste osalejate viimastele postitustele.

Suur aitäh ka neile, kes avaldasid mõtteid, mis kursusel võiks teistmoodi olla. Paneme teie mõtted kõrva taha ja võtame edaspidi arvesse.

Võtame teiega e-posti teel ühendust, et teavitada teid ka arvestuse/mittearvestuse saamisest.

Suur aitäh teie panuse eest!

Rahulikku jõuluaega ja tegusat uut aastat!

Terje & Hans

• Kirjalikud analüütilised ja reflekteerivad ajaveebi postitused nädala kaupa käsitletavate teemade kohta. Osalemine kõikidel ajaveebiseminaridel. Kui on nö põhjuseta (teavitamata meile) hilinetud rohkem kui kolme ajaveebipostituse esitamisega, ei pääse arvestuse sooritamisele ajaveebipostituste põhjal.
• Grupitööna valminud õpikeskkonna kontseptuaalse disaini (stsenaariumite) esitamine valitud keskkonnas ja kaitsmine  kontaktpäeval.
• Lisaks ootame teilt kokkuvõtvat, kuid samas põhjalikku ja analüüsivat reflektsiooni oma õpiprotsessist baseerudes õpilepingutele. Tähtaeg 4.12.

Reflektsioon peaks sisaldama tagasivaadet, näiteks missugused strateegiad töötasid, mis mitte ja miks; kuidas on õppimine muutunud võrreldes varasemate õpikogemustega, kuhu edasi liikuda jne.

Jõudu lõpetamiseks!

Avastusõpet toetav õpikeskkond
Anneli, Kaja, Piret
http://konseptuaalnedisain.blogspot.com

Nutitelefonid algklassides
Liina, Meeri, Irena
http://opikeskkonnadiml.blogspot.com

Veebipõhine testimiskeskkond
Elo, Kersti
http://testividin.wordpress.com

Õpikeskkondade kursuse õpikeskkonna ümberdisain
Mari-Liis, Luisa, Tiina
http://opingudkokku.wordpress.com

Veebipõhise projektihaldustarkvara õpetamine
Diana, Stina, Urmas
http://ganttic.wikispaces.com

Fotoreflektsiooni vidin
Triinu, Veronika
http://triinupaasik.wordpress.com/2011/11/15/ruhmatoo-ideest-stsenaariumiteni/

Veebipõhise õpivahendi loomine
Kaarin
http://kaarinpeet.wordpress.com

Praegust seisu vaadates on mul tunne, et ei ole mõistlik järelejäänud 2 nädala jooksul prototüüpideni jõuda. Selle asemel tuleks stsenaariumid põhjalikumalt läbi töötada. Mõned tingimused, millele teie esialgsed stsenaariumid peaksid vastama:

• Kõik stsenaariumid peaksid kirjeldama ühe keskkonna erinevaid kasutussituatsioone.
• Igal stsenaariumil peaks olema pealkiri, mis võtab stsenaariumis toimuva tegevuse kokku.
• Stsenaariumi järel peaks olema küsimused, mis aitaks lugejal tagasisidet anda.
• Iga stsenaarium tuleks avaldada eraldi postitusena, et neid oleks parem kommenteerida.

Reaalsetes projektides teeme viime me stsenaariumide põhjal läbi disainisessioonid, kuhu kutsume sihtgruppi võimalikult hästi esindavad kasutajad. Meie disainisessioonides on enamasti olnud üks disainer ning 2…3 kasutajat. Disainisessiooni jaoks on välja trükitud stsenaariumid (igale kasutajale üks eksemplar, ilma küsimusteta) ning küsimused (disainerile). Kõigepealt loevad osalejad läbi esimese stsenaariumi ning seejärel toimub arutelu stsenaariumi põhjal. Kui osalejatel hakkab jutt jooksma, siis disainer enam väga täpselt küsimusi järgima ei pea. Oluline on see, et kõik saaks oma arvamuse välja öelda ning kõik küsimused saaks arutelus kaetud. 2-tunnise disainisessiooni käigus jõutakse niimoodi läbi arutada 3…4 stsenaariumit. Arutelu salvestatakse diktofoniga ning disainer teeb arutelu käigus märkmeid. Näitena võib vaadata disainisessiooni läbiviimise juhendit ning kokkuvõtet DigiMina projektist.

Teilt ma praegu piiratud aja tõttu mitme kasutajaga läbiviidud ning korralikult dokumenteeritud disainisessiooni ei oota. Küll aga palun ma, et te tutvuksite teiste rühmade stsenaariumidega, annaks neile tagasisidet ning küsiks täpsustavaid küsimusi.

Kui võimalik, siis võiksite te proovida küsida mõne kolleegi või õpilase arvamust oma rühma stsenaariumide kohta. Sel juhul tehke lühike kokkuvõttepostitus saadud tagasiside kohta.

Saadud tagasiside põhjal peaksite te:

• koostama täpsustatud versioonid esialgsetest stsenaariumitest (pange need uute postitustena, mitte ärge muutke olemasolevaid);
• koostama täiendavad stsenaariumid, kui tagasisidest selgub, et te olete mõne olulise kasutussituatsiooni välja jätnud;

Kui te oma projektiga niikaugele jõuate, siis on see selle kursuse rühmatööks piisav.

Sellel laupäeval 12.11. kell 14:00-18:00 toimub meil teine kontaktpäev. Kontaktpäeval on meil kavas järgmist:

• Kursusega seotud küsimused/probleemid/ettepanekud
• Vahekokkuvõte kodustest töödest, meenutusi arvestuse saamise kriteeriumitest
• Õpilepingud – teine tagasivaade
• Grupitööga seotud küsimused/probleemid: kas kõik on leidnud grupi? kes millisesse gruppi kuulub? mis on grupi teema? kas on küsimusi seoses grupitööga?
• Ülevaade reflektsioonipostitustest – esile kerkinud küsimused, intrigeerivad diskussiooniteemad
• Grupitöö – mõistekaart kursuse märksõnadest

Ettevalmistus kontaktpäevaks:

• sirvi läbi kursusel käsitletud teemad ja kogu kokku tekkinud küsimused, sind huvitavad teemad, segaseks jäänud aspektid, millele tahad vastuseid, algatada diskussiooni või kuulda teiste arvamust;
• võta kaasa hea ja jutukas tuju ning kõik muu, mis mugavaks ja mõnusaks pärastlõunaks vajalik.

Kohtumiseni laupäeval!

]]> http://opikeskkonnad.wordpress.com/2011/11/10/kontaktpaev-ii/feed/ 1 tirtsu http://opikeskkonnad.wordpress.com/2011/11/07/tehnoloogiate-ja-standardite-nadala-kokkuvote/ http://opikeskkonnad.wordpress.com/2011/11/07/tehnoloogiate-ja-standardite-nadala-kokkuvote/#comments Mon, 07 Nov 2011 00:32:32 +0000 Hans Põldoja http://opikeskkonnad.wordpress.com/?p=363 Continue reading →]]> Viimase individuaalse blogimisülesande juures pidite te tutvuma erinevate veeb 2.0 tehnoloogiatega. Minu eesmärk selle ülesande juures oli see, et te näeksite erinevate veeb 2.0 vahendite taga tehnoloogiaid, mille abil need töötavad. Erinevad vahendid tekkivad ja kaovad, kuid nende aluseks olevad tehnoloogiad kestavad pikemat aega. Näiteks RSS voogude jälgimiseks olen ma läbi aastate kasutanud ilmselt ligi 10 erinevat vahendit…

Oma postitustes mainisitegi te palju erinevaid veeb 2.0 keskkondi, mida oma töös kasutate. Diana tõi näiteid märksõnapilvede koostamise keskkondadest (Tagul, WordItOut, Tagxedo) ning viitas esitlusele märksõnapilvede õppetöös kasutamise kohta. Anneli viitas linkidega sellele, kuidas ta kasutab Delicious ja paper.li keskkonda. Meeri viitas sellele, kuidas ta on koostanud Scoop.it keskkonnas uudistelehe iPadi kasutamisest hariduses. Piret katsetas erinevaid vahendeid, mis sobivad algklassides kasutamiseks (Little Bird Tales, PhotoPeach, Myebook, StoryJumper, CarrotSticks). Mitmetele huvitavatele veeb 2.0 vahenditele viitas oma postituses ka Triinu. Nendest jäi mulle silma Bloglovin, mis on suhteliselt kasutajasõbralik vahend RSS lugemiseks.

Ühisjärjehoidjate juures mainisite te ka viidete haldamise vahendeid (Mendeley, Connotea, CiteULike). Neid peetakse siiski eraldi tarkvara tüübiks (Reference management software), kuna kirjandusallikate viited sisaldavad oluliselt rohkem metaandmeid kui veebiviited (autor, pealkiri, ilmumisaeg, ilmumiskoht, kirjastus, allika tüüp, jne.).

Paljud teie hulgast on siiani skeptilised Twitteri kasutamise suhtes. Triinu tõi välja hea mõtte, et õppijal peab olema Twitteri kasutamisest praktiline kasu:

Twitter pole mulle enam uudiseks, kuid selle kasutamise eesmärk peab õppijale olema selge ja konkreetne. Käesolevas loengus pole Twitter aktiivselt käivitunud, kuna meie mõtted saavad juba üsna pikalt blogides lahti keritud, milleks siis veel Twitter? Ühe aine käigus olen kasutanud Twitterit seetõttu, et meil oli ülesandeks jälgida ennast õppijana veebikeskkonnas ning hiljem postituste alusel luua enda õppija lugu. Ülesanne oli selge ja konkreetne – ei olnud dubleerimist, vaid see oli sisendiks järgmisele ülesandele.

Ma arvan, et siin kursusel sobiks Twitter leitud vahendite, huvitavate artiklite jms kiireks jagamiseks. Positiivsest kogemusest Twitteri kasutamisega kirjutas oma postituses Meeri:

Twitterit mulle meeldib kasutada. Mul on Twitteris päris mitu rühma, mille liige ma olen ja kust saab ikka huvitavaid mõtteid. Inglise keele õpetajatele on kolmapäeviti Twitteris temaatiline arutelu. Igaks nädalaks pakutakse teemad välja, hääletades valitakse üks ja siis vesteldakse sellel teemal.

Mitmetele teie hulgast jäi selgusetuks mikroformaatide praktiline kasu. Osad katsetasid hCard formaati, kuid selle katsetus ei tule WordPress.com blogis hästi esile, sest WP blogid sisaldavad juba vaikimisi hCard formaadis autori ja kommenteerijate kontakte. Irena katsetas hCalendar formaadis sündmuse loomist. Kui vaadata tema postitust Firefox brauseriga, millele on lisatud Operator laiendus, siis on ühe klõpsuga võimalik see sündmus ka omale kalendrisse saada.

Lõpetuseks tahaks ma lisada siia viite ühele veeb 2.0 keskkondade ühendamist võimaldavale vahendile, millest ma eelmine nädal kuulsin. ifttt võimaldab “programmeerida” tegevusi, mis käivituvad mingi sündmuse toimumisel mingis veeb 2.0 vahendis. Enda jaoks tegin ma näiteks tegevused, mis salvestavad kõik LeMill või EduFeedr keskkonda mainivad Twitteri säutsud minu Evernote märkmetesse. Twitter ise kahjuks näitab ainult värskeid säutse iga märksõna kohta. ifttt poolt toetatud keskkondade ja sündmuste loetelu on muljetavaldav, soovitan tutvuda näidetega.

Probleem või tulevikuvisioon?

Oma rühmatöö jaoks sobiva idee leidmiseks on kaks võimalust. Üheks võimaluseks on leida mingi probleemsituatsioon õppetöös, mida aitaks lahendada mingi uue e-õppe või sotsiaalmeedia vahendi kasutuselevõtt või olemasolevate vahendite kasutamine uudsel viisil. Üheks võimaliku probleemi näiteks on see, kuidas anda avatud kursusel õppijatele privaatset tagasisidet.

Teine võimalus on teema valikul lähtuda mitte olemasolevast probleemist, vaid soovitavast tulevikuvisioonist. Millisena te kujutate ette õpikeskkondade kasutamist koolis, ülikoolis või elukestvas õppes 5 aasta pärast? 10 aasta pärast? Aeg-ajalt on väga edukaks kujunenud just sellised tooted, mis loovad täiesti uue tootekategooria, mille järele inimesed varem vajadust ei tundnud. Ühe sellise näitena võib välja tuua näiteks iPadi.

Personad

Kui esialgne idee on olemas, siis tuleks täpsustada loodava lahenduse sihtgruppi. Üheks disainimeetodiks, mida sihtgrupi määramisel kasutatakse, on personad — tulevaste tüüpkasutajate kirjeldused. Enamasti ei ole need tehtud mitte ühe konkreetse inimese kohta, vaid on koostatud terve grupi sarnaste vajadustega kasutajate põhjal. Tüüpiline persona sisaldab väljamõeldud isiku nime ja pilti, tema lühikirjeldust ning eesmärke seoses rakendusega. Personadel on mitu liiki. Igal rakendusel on üks peamine persona, kellele lisanduvad täiendavad personad. Üks persona eriliik on negatiivne persona — inimene, kellele rakendus ei ole suunatud. Personadele saab tugineda kõigis aruteludes kogu arendusprotsessi vältel.

Personad peaksid põhinema eelneval uuringul — kasutajate jälgimine nende töökeskkonnas (või muus keskkonnas, kuhu rakendus disainitakse), intervjuud kasutajatega jne. Oma projektidest oleme me kõige põhjalikumad personad koostanud LeContract projektis. Alljärgnevalt on lisatud näide selle projekti peamisest personast. Selle ja ülejäänud personade kirjeldused on LeContract ajaveebis.

Selliste põhjalike personade koostamine ja läbi mõtlemine ei ole piiratud ajaressursside korral alati võimalik. Seetõttu olen ma sageli personade tüübid ja eesmärgid ideekaardil läbi mõelnud, kuid põhjaliku kirjeldusega persona lehti pole koostanud. Selle asemel olen ma lisanud paarilauselise persona lühikirjelduse stsenaariumisse, kus vastav persona süsteemi kasutab.

Stsenaariumid

Teiseks kontseptuaalse disaini meetodiks on stsenaariumide-põhine disain. Stsenaariumid on lühikesed lood sellest, kuidas tüüpkasutajad rakendust oma igapäevatöös kasutavad. Me olen seda meetodit kasutanud mitmetes oma tarkvaraprojektides. Tüüpiliselt kirjutame me 4…6 stsenaariumit, millest esimene kirjeldab esmatutvust rakendusega ning ülejäänud keskenduvad rakenduse peamistel funktsionaalsustel. Iga stsenaariumi lõpus on küsimused stsenaariumi kohta. Sageli algab stsenaarium kasutaja lühikirjeldusega. See on eriti oluline sel puhul, kui korralikke personasid tehtud ei ole. Kui korralikud personad on tehtud, siis on need samad personades kirjeldatud kasutajad ka stsenaariumides.

Mõned näidisstsenaariumid meie projektidest:

• LeMill
• Koolielu
• EduFeedr
• LeContract
• DigiMina
• Dippler

Need projektid on toodud ajalises järjestuses, nii et esimesed on teile tuntumad, aga viimaste stsenaariume pean ma paremini õnnestunuks.

Stsenaariumid toimivad väga hea kommunikatsioonivahendina arendajate ja teiste osapoolte vahel. Meie olukorras on selleks teiseks osapooleks sageli õpetajad ja tellijate-rahastajate esindajad. Stsenaariumid on nende jaoks lihtsad inimkeelsed tekstid, millesse nad saavad vabalt muudatusi teha. Kui näidata neile UML diagramme või muid tehnilisemaid tarkvaramodelleerimisvahendeid, siis poleks võimalik saada nii sisukat tagasisidet. Samuti sobivad stsenaariumid ka paljude muude lahenduste kirjeldamiseks väljapool tarkvaramaailma.

Mis saab edasi?

Järgmise nädala lõpus tuleb teine kontseptuaalse disaini meetodeid käsitlev postitus, milles selgitame, kuidas stsenaariumide juurest edasi liikuda.

Ootame järgmiseks reedeks esimesi stsenaariumeid koos küsimustega, et me jõuaks need enne laupäevast kontaktpäeva läbi vaadata ning tagasisidet anda.

Meie nägemuses võiksid rühmatöö teemad olla järgmist tüüpi:

• Mingi uudse e-õppe vahendi kontseptuaalne disain. See võib olla kas mingi eraldiseisev väike Veeb 2.0 vahend, lisamoodul mingile õpikeskkonnale (näiteks Moodle’ile) vms. Kursuse lõpuks valmivad teil selle vahendi kasutamist kirjeldavad stsenaariumid ning mõned paberprototüübid, mis selle vahendi väljanägemist kirjeldavad.
• Mingi uudne viis erinevate Veeb 2.0 vahendite kasutamisel õpikeskkonnana. Seda tüüpi teemade puhul ootame me, et te need keskkonnad kuidagi praktilisel viisil kokku ühendaks (RSS, märksõnade, vistutamise jne abil).

Eeskujuks võite vaadata 2010. aasta rühmatöid. Üks paremaid näiteid nende hulgast on FB Learning Group.

Rühma sobivaks suuruseks on 3 inimest ning rühmas võiksid olla esindatud erinevad oskused ja taustad. Hea oleks, kui igas rühmas oleks nii üks tegevõpetaja kui ka üks õpikeskkondade ja Veeb 2.0 vahendite tehniliste võimalustega paremini kursis olev inimene.

Igal rühmal palume me valida rühmatöö läbiviimiseks selline keskkond (ajaveeb, wiki, vms), mis võimaldab teistel kursuslastel rühmatöö seisuga kursis olla ning rühmatöö üksikuid tulemusi teistest eraldi kommenteerida. Eelmine aasta tegi enamik kursuslasi rühmatöö jaoks eraldi ühise ajaveebi ning postitas kõik tulemused (stsenaariumid, prototüübid jne) eraldi postitustena, et teised saaks neile tagasisidet anda.

Et te saaks oma tööd paremini kavandada ning jõuaks tagasisidet saada/anda, paneme me ka mõned tähtajad:

• Pühapäev 06.11 – rühma koosseisu ja teema valimine, töökeskkonna ülesseadmine
• Reede 11.11 – esialgsete stsenaariumide avaldamine (3…5 tk)
• Pühapäev 20.11 – esialgsete prototüüpide avaldamine
• Laupäev 26.11 – rühmatööde esitlused

Palume teil oma rühma koosseisust ja valitud teemast anda teada selle sama postituse kommentaarides. Hiljem lisage siia ka oma töökeskkonna aadress, kui see on üles seatud. Lugemismaterjal stsenaariumide, prototüüpimise ja teiste kontseptuaalse disaini meetodite kohta tuleb homme järgmises postituses (kiiremad võivad seni vaadata eelmise aasta lugemismaterjali).

Meeri kirjutas, et suurimaks probleemiks avatud kursustel on osalejate kaasamine:

Mulle isiklikult tundub, et osalejate aktiviseerimine ongi kõige keerulisem probleem. Tuge peaksid pakkuma mitte ainult kursuse loojad, vaid ka osalejad.

Ma olen ise ka mõelnud selle peale, kuidas kursuslasi aktiivsemalt teineteisega suhtlema saada. Ka siin kursusel toimus aktiivsem suhtlus esimestel nädalatel, kuid nüüd on kommenteerimine mõnevõrra vähenenud. Kui kaaslaste kommenteerimine moodustaks osa hindest, siis oleks jälle oht, et sisuliste kommentaaride kõrvale tekkivad ka lihtsalt kommentaarid kommenteerimise pärast. Äkki oleks üheks võimalikuks lahenduseks moodustada kursuse sees väiksemad alamrühmad, ning paluda neil oma kaaslaste postitustel iga nädal silma peal hoida ning võimalusel tagasisidet anda? Suuremal kursusel on ju selge, et osalejad kõike jälgida ei jõua ning põhitähelepanu saavad omale aktiivsemad kogukonna liikmed.

Veronika kirjutas, et avatud kursused ei sobi sugugi mitte kõigile:

Teisalt on naiivne arvata, et selline õppimine sobib igale sihtrühmale. Lähtuvalt sellest, et puuduvad piirid ja raamistik võib selline kursuse läbimine nõrgema enesejuhtimisvõimega inimese jaoks olla ülejõukäiv ja seega halba õpikogemust pakkuv.

Ehk oleks mõned osalejad ka meie kursusel aktiivsemad, kui nende kodutöid näeks vaid õppejõud? Ma kavatsen oma kevadisel digitaalsete õppematerjalide kursusel katseks pakkuda välja ka võimaluse kaitsta oma blogipostitused parooliga. See eeldaks õppejõult mingil kujul tagasiside andmist igale ülesandele, kuid samal ajal oleks õppijal suurem kindlus selle kohta, kas ta on ikka õigel teel.

Kersti oli skeptiline suure osalejate arvuga avatud kursuste suhtes:

Mida suurem on osalejate hulk, seda keerulisemaks muutub õpilaste õppetulemustele individuaalse tagasiside andmine. Samas öeldi juba ülesande postituses, võib avatud kursusele registreeruda igaüks ent mõnel juhul ei pruugi 1000 osalejat näidata kursuse populaarsust, kuna vaid pisike osa osalejatest on aktiivsed. Minu jaoks tekib siinkohal küsimus, kas mitte ei tõmmata sellega alla kursuse üldist kvaliteeti ning pärsitakse teiste osalejate õpivõimet?

Ma olen selle kriitikaga nõus. Mul on omal õppijana kogemus nii 20 osalejaga Mozilla EduCourse kui 200+ osalejaga Learning and Knowledge Analytics ’11 kursuselt. Suurel kursusel jäin ma pigem kõrvaltvaataja rolli. Samas piiratud osalejate arvuga kursusel olid osalejad huvide järgi väikestesse rühmadesse jagatud ning kursuse korraldajad jõudsid kõigile tagasisidet anda. Selle kursuse tulemusena valmiski esialgne nägemus EduFeedr keskkonnast. Eesti oludes muidugi avatud kursused nii suurt osalejate arvu ei saavuta.

Praktilise poole pealt palusin ma teil uurida, milliseid avatud kursuseid pakutakse P2PU, Wikiversity ja teiste kogukondade kaudu. P2PU kursuste seast tõid mõned teist välja Reinventing School kursuse. Lisaks kindla ajakavaga kursustele on P2PU keskkonnas ka vabamas vormis õpirühmad, mille hulgast te tõite välja Pencil Drawing ja Collaborative Lesson Planning grupid.

Varasem avatud kursusel osalemise kogemus oli olemas Meeril, kes oli osalenud Open University ja SEETA kursustel. Meeri tõi välja ka selle, et mitte kõik avatud kursused ei ole kindla ajakavaga ja õpikogukonnaga kursused. Näiteks Open University OpenLearn portaalis on üle 600 iseõppekursuse, mida saab endale sobival ajal ja sobivas tempos läbida.

Ma tahaksin teid igal juhul julgustada rahvusvahelistel avatud kursustel osalema. Üks lahendamata küsimus on see, kas ja kuidas saab üliõpilane sellisel kujul läbitud kursused ainepunktideks vormistada. Hea, kui see mõne reaalse juhtumi toel selgeks saaks…

Õpitehnoloogia standardite eesmärgiks on tagada see, et erinevad õppetöös kasutatavad keskkonnad oleksid võimelised omavahel kindlal kujul infot vahetama. Suur osa õpitehnoloogia standarditest on seotud eelkõige digitaalsete õppematerjalide koostamise, levitamise ja esitamisega. Nende standarditega tutvume kevadsemestril toimuval digitaalsete õppematerjalide kursusel. Sel nädalal mainime neid standardeid, mis selle kursuse teemadega kokku lähevad. Õpitehnoloogia standardite näol on tegemist keeruliste tehniliste dokumentidega, mille esmaseks sihtgrupiks on tarkvaraarendajad. Haridustehnoloogidena peaksite te omama ülevaadet sellest, millised standardid on olemas ning õpihaldussüsteemi ja muid vahendeid valides pöörama tähelepanu sellele, milliseid standardeid see vahend toetab.

Lisaks õpitehnoloogia standarditele tuleb siin postituses juttu erinevatest veeb 2.0 tehnoloogiatest, mida avatud ja hajutatud õpikeskkondade kokkupanekul kasutatakse. Neid võiksite te juba praktilisemalt uurida. Sel nädalal on ingliskeelsete teadusartiklite asemel pikk ajaveebipostitus, mis jätkub eraldi lehel.

Õpitehnoloogia standarditest rääkides kasutatakse enamasti üldmõistet “standardid”, kuid täpsemalt eristatakse omakorda standardeid ja spetsifikatsioone. Spetsifikatsioon on standardimisprotsessi vaheetapp, suur osa tehnilisi dokumente jõuabki ainult spetsifikatsiooni staatusesse, kuid ei saa ühegi rahvusvahelise standardimisorganisatsiooni (näiteks IEEE) poolt kinnitatud standardiks. Spetsifikatsiooni standardiks saamine on pikk protsess, mis eeldab spetsifikatsiooni toetavate rakenduste väljatöötamist jne.

Kõige olulisemaks õpitehnoloogia standardiks, mida paljud tuntumad õpihaldussüsteemid toetavad, on SCORM. See võimaldab SCORM formaati toetavate autorvahendite abil tehtud õppematerjale sisupaketina õppehaldussüsteemi laadida, seal lahti pakkida ning kindlas järjekorras õppijatele esitada. Uuemaks spetsifikatsiooniks, mis sarnaselt SCORM’ile võimaldab õppematerjalide sisupakette õpihaldussüsteemis esitada, on IMS Common Cartridge. Seda toetavad hetkel vaid osad õpihaldussüsteemid.

Õpitehnoloogia standardite toe puhul saab eristada ka seda, millises ulatuses õpihaldussüsteem standardeid toetab. Näiteks on võimalik, et õpihaldussüsteemi saab standardses formaadis sisu importida, kuid kursuste või muude andmete eksport pole võimalik. Eesti e-Ülikooli konsortsiumisse kuuluvad kõrgkoolid kasutasid aastaid WebCT (hiljem Blackboard) keskkonda, millest nüüd Moodle’i kasuks loobutakse. Paraku ei võimalda WebCT ilma spetsiaalse lisamoodulita kursuste sisu eksportida ning Moodle’i keskkonda üle kolimisel tuleb kursused nullist üles ehitada. Mõnede õpihaldussüsteemide jaoks on konverteerimisvahendid, mis võimaldavad muuta ühest keskkonnast eksporditud kursuse teise keskkonna jaoks sobivasse formaati (näiteks ConversionThingy). Õpihaldussüsteemi valikul peaks olema üheks agrumendiks see, millisel määral on võimalik kursuseid hiljem teise õpihaldussüsteemi üle kanda. Näiteks Moodle’i puhul on eraldi eksport-import formaadid kasutajate, hinnete, sõnastiku, küsimuste ning terve kursuse jaoks.

Hea ülevaate olemasolevatest õpitehnoloogia standarditest annab CEN WS-LT Learning Technology Standards Observatory lehekülg. Lisaks eelnevalt mainitud sisupakettide standarditele võib õpikeskkondadega seoses välja tuua järgmised spetsifikatsioonid ja standardid:

• IMS Learning Information Services Specification (LIS) kirjeldab ära selle, millist infot hoitakse õppijate, õpperühmade, kursuste ja õpitulemuste kohta õpiinfosüsteemis. Märtsis 2010 avaldati selle spetsifikatsiooni versioon 2.0 avalik mustand.
• IMS Learning Tools Interoperability Specification (LTI) kirjeldab ära erinevate e-õppe vahendite vahelise andmevahetuse. Hetkel on töö selle spetsifikatsiooniga pooleli ning 2010. aasta juunis avaldati lihtsustatud versioon IMS Basic LTI Specification versioon 1.0.
• IEEE Reusable Competency Definitions on 2008. aastast pärinev standard pädevuste kirjeldamiseks. Selle eelkäijateks olid IEEE Simple Reusable Competency Map (2006) ning IEEE Reusable Definition of Competency or Educational Objective (2002).
• Leap2A on e-portfoolio vahendite koostalitluse standard, mida toetavad mitmed tuntud e-portfolio keskkonnad. Leap2A on pidevas arengus ning viimane mustand pärineb maist 2011.

E-õppes kasutatavad veeb 2.0 tehnoloogiad

E-õppe liikumisega õpihaldusüsteemidest Veeb 2.0 vahenditesse tõusevad kasutajate jaoks olulisele kohale hoopis spetsifikatsioonid ja tehnoloogiad, mis on õpitehnoloogia standarditest enamasti lihtsamad. Mõned olulisemad nendest on:

• uudistevoo tehnoloogiad RSS ja Atom
• vookogud
• folksonoomia, märksõnad ja märksõnapilved
• ühisjärjehoidjad
• mikroblogid
• vidinad ja vistutamine
• mikroformaadid
• ühekordne sisselogimine ja OpenID

RSS ja Atom on kaks suhteliselt sarnast tehnoloogiat, mida kasutatakse veebilehe (näiteks ajaveeb või uudisteportaal) uuenduste edastamiseks. Tuntud ajaveebikeskkondadest kasutab Blogger vaikimisi Atom tehnoloogiat ning WordPress RSS tehnoloogiat.

RSS ja Atomi voogude jälgimiseks on loodud spetsiaalsed programmid ja veebikeskkonnad, mida nimetatakse RSS lugejateks e. vookogudeks. Üks tuntumaid selliseid keskkondi on veebipõhine Google Reader. Selle jaoks on olemas ka mitmeid klientprogramme, mis võimaldavad Google Readeri pilves olevaid uudiseid mugavalt lugeda (näiteks FeedDemon). Kui Google Reader kuvab uudiseid sarnaselt e-kirjade kuvamisele, siis mitmed teised vookogud võimaldavad kasutajal seadistada enda personaalse avalehekülje veebis (iGoogle, Pageflakes, Netvibes). Enne EduFeedri arendamist kasutasime me kursuse postituste ühel lehel kuvamiseks näiteks Pageflakes keskkonda.

Kasutajate poolt valitavad märksõnad on alternatiiviks põhjalikele metaandmete standarditele, mida näiteks õpiobjektide kirjeldamisel kasutatakse. Õpikeskkondade puhul on tüüpiline näide märksõnade kasutamisest kursuse märksõna, mida kasutatakse kursusega seotud materjalide kirjeldamiseks erinevates Veeb 2.0 keskkondades. Sellist kasutajate poolt vabalt valitud märksõnade kasutamist nimetatakse folksonoomiaks. Folksonoomia puhul eristatakse kitsast ja laia folksonoomiat. Sellest räägib Thomas Vander Wali blogipostitus “Explaining and Showing Broad and Narrow Folksonomies“.

Üheks tarkvara liigiks, mis põhineb kasutajate poolt valitud märksõnadel, on ühisjärjehoidjad (ingl. k. social bookmarking sites). Sellistest keskkondadest tuntuimaks võib pidada Delicious ja Diigo keskkondi. Avatud õpikeskkonnas toimuval kursusel saab ühisjärjehoidjat kasutada linkide jagamiseks. Kõik kursuslased kasutavad lingi lisamisel sama märksõna ning kõigi poolt lisatud lingid on nähtaval ühel aadressil. Paljud ühisjärjehoidjad (ja teised märksõnu kasutavad keskkonnad) võimaldavad ka iga märksõna kohta RSS voogu tellida.

Mul pole ühelgi avatud kursusel õnnestunud saada osalejaid aktiivselt ühisjärjehoidjat kasutama ning alates sellest aastast ma seda kursusel enam ei kasuta. Samas on mul positiivseid kogemusi ühisjärjehoidja kasutamisest juhendatavatega. Kui leian midagi juhendatava tööga seotut, siis märgistan selle Delicious keskkonnas kokkulepitud märksõnaga ning üliõpilase jaoks on kõik need ühel aadressil kättesaadavad (vt näiteks magister_maris_yksti).

Viimasel paaril aastal on hakatud aktiivselt kasutama mikroblogisid, mida saab kasutada nii lühikeste sõnumite edastamiseks kui ka linkide jagamiseks. Sellistest keskkondadest on tuntuim Twitter, mida me ka siin kursusel kasutame. Sarnaselt ühisjärjehoidjatele võimaldab Twitter samateemalised postitused ehk “säutsud” märksõna abil kokku koguda. Twitteris kirjutatakse märksõna ette trellid (näiteks #opikeskkonnad). Teiseks sagedamini kasutatavaks erisümboliks on @, mis lisatakse kasutajanime ette, kellele midagi kirjutatakse (näiteks @hanspoldoja).

Eesti kursustel pole meil Twitteri kasutamine kordagi aktiivselt käivitunud, kuid suurtel rahvusvahelistel avatud kursustel on see üheks peamiseks suhtluskanaliks. Twitteri postitusi oskab omakorda ära kasutada hulk erinevaid veebikeskkondi. Üheks huvitavaks näiteks on Paper.li, mis koostab kindla märksõnaga Twitteri postituste kohta iga päev uue “ajalehe”. Näitena võite vaadata sel suvel toimunud kursuse eduMOOC “ajalehte”: http://paper.li/myweb2learn/1308798915

Veeb 2.0 vahenditel põhinevates õpikeskkondades kasutatakse sageli vistutamist (ingl. k. embedding). See tähendab veebisaidi poolt pakutava interaktiivse komponendi kuvamist teise veebilehe sees (näiteks YouTube videod). Tehniliselt nimetatakse selliseid interaktiivseid komponente widgetiteks (eesti keeles oleme me neid vidinateks nimetanud). Lisaks widgeti mõistele on paralleelselt kasutusel hulk erinevaid mõisteid: portlet, gadget, badge, snippet, flake jne. Widgetite standardiseerimisega tegeleb W3C (Widget Packaging and Configuration). Eesti õpetajatele tuttavatest keskkondadest on Widgetid kasutusel näiteks Koolielu portaalis, kus kasutaja saab nende abil oma personaalse töölaua ja kasutajaprofiili kujundada.

Üheks uueks tehnoloogiaks, mis pole veel laiemasse kasutusse jõudnud, on mikroformaadid. Nende abil on võimalik kirjeldada veebilehel erinevaid andmeid nagu kontaktandmed, sündmused, geograafilised koordinaadid jne. Mikroformaatide tuge pakub järjest enam veebilehekülgi, kuid nende kasutamiseks on vajalik oma brauserisse vastav plugin lisada. Firefox brauseri jaoks on terve rida erinevaid mikroformaatide pluginaid. Lihtsamaks näiteks mikroformaatide kohta on kontaktandmete kirjeldamiseks mõeldud hCard. Tulevikus oleks võimalik luua hariduslikke mikroformaate, näiteks kodutöö kirjeldust, mida õppija saab mugavalt oma kalendrisse lisada. Mikroformaatide võimalustest annab hea ülevaate alljärgnev video.

Viimase hajutatud õpikeskkondade seisukohalt olulise tehnoloogiana võib välja tuua ühekordse sisselogimise (SSO, single sign-on) rakendused. Selle näiteks on OpenID, Facebook Connect ja Windows Live ID. Ühekordse sisselogimise teenuse kasutamine võimaldab vähendada suure hulga erinevate kasutajakontode probleemi.

Ülesanne ka lõpuks :)

Selle nädala ülesanne on praktilist laadi. Katsetage mõningaid siin mainitud veeb 2.0 tehnoloogiaid, mida te varem kasutanud ei ole, ning kirjutage oma kogemustest. Loodan, et igaüks leiab siit hulgast midagi uut. Kes on juba kogenud veeb 2.0 tehnoloogiate kasutaja, see võib jagada oma kogemusi nende kasutamisest õppetöös.

Kuna eelmise nädala ülesandele sai 3 päeva pikendust antud, siis anname sellele ka. Ootame teie postitusi kolmapäevaks 2. novembriks.

Head uurimist ja katsetamist!